Reljeefi mõju kliimale

Kliima sõltub ka koha kõrgusest merepinnast. Me teame, et  kõrgemale tõustes temperatuur langeb. Nii on ka kõrgematel aladel   palju külmem kliima kui samal laiusel asuvatel madalikel. Aafrikas ekvaatori lähedal on ligi 6 km kõrgune Kilimandžaaro mägi, mille jalamil on palav troopiline kliima, mäe tippu katab aga igilumi.

Kõrgetele mägedele tõustes võime tähele panna, et muutub ikka külmemaks ja külmemaks. Toimub sama nähtus mis siis, kui sõidaksime põhja poole. Selline kõrgusest oleneva kliima vaheldumist nimetatakse kõrgusvööndilisuseks.

Lumepiiri kõrguse erinevus on tingitud veel soojusvööst. Kui palavvöös on see 4-6 km kõrgusel, siis külmvöös on piir tunduvalt madalamal. Kõrvalolev   pilt on Alaskast, kus lumepiir asub väga madalal.

1. Miks kõrgemal on madalam temperatuur?

..........................................................................................................................................

2. Millisel kõrgusel asub lumepiir parasvöötmes?

.........................................................................................................................................

Oluline on ka mägede asetus. Mäeahelikud võivad kaitsta maad külmade tuulte eest ning muuta kliima soojemaks. Mäed takistavad ka külmi põhjatuuli ja nii on lõunanõlvadel tunduvalt soojem kui põhjanõlvadel. Samuti avaldavad mäed mõju sademete jaotusele. Näiteks Kaukasuse mäed peavad kinni niisked meretuuled ja sademed langevad alla Musta mere rannikul. Samuti ei lase Himaalaja mäestik India ookeanilt puhuvaid niiskeid tuuli peaaegu üldse põhja poole. Seetõttu langeb mäestiku lõunanõlvul kuni 15 000 mm sademeid aastas. Himaalaja mäestikust põhja pool paiknev ala meenutab kõrbe, kus on aastas sademeid vaid 200 mm.

3. Miks mäestike ilm erineb tasandike ilmast?

.............................................................................................................................