Kliima ja seda kujundavad tegurid

Päikesekiirgus on peamine kliimat kujundav tegur, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib vööndite tekke maakeral. Päikeselt saadav energia paneb liikuma õhumassid, päikesekiirguse abil toimub aurumine ja tekivad sademed. Maale langeva kiirguse hulk sõltub Päikese kõrgusest, seega koha geograafilisest laiusest, päeva ja öö pikkusest ning pilvisusest. Mida kõrgemal on päike, seda lühem on päikesekiirte teekond maapinnani ja seda enam soojenevad maapind ning selle lähedal olev õhukiht.
Iga paiga kliima oleneb reast tingimustest. Kliima iseloomu mõjutab peale geograafilise laiuse ka maismaa ja merede jaotus, merehoovused, valitsevate tuulte suund, maakoha reljeef, taimkate.

Kliima sõltuvus merede ja ookeanide lähedusest.
Isegi ühtedel ning samadel laiuskraadidel ei ole kliima igal pool ühesugune. Näiteks mida kaugemale itta Euraasia mandril sõita, seda külmemaks seal talv muutub, vihma ja lund aga sajab vähem. Vaikse ookeani rannikul on jällegi rohkem sademeid. Vesi ei soojene nii ruttu kui maismaa, kuid ei jahtu ka nii ruttu. Sellepärast soojeneb ka õhk mere kohal ühtlasemalt kui maismaal. Mereäärsetes maades on kliima võrreldes mandri sisealadega ühtlasem. Suvi pole mere ääres nii kuum ja talv nii külm.
Meredest ja ookeanidest aurab rohkesti vett. Seega on mere lähedal õhk veeaurust rikkam ja  sajab sagedamini vihma. Ühtlast ja niisket kliimat  väikeste temperatuurikõikumistega, kus on jahedamad suved ja soojemad talved, nimetatakse mereliseks kliimaks. Selline kliima esineb tavaliselt mereäärsetes maades ja saartel. Suurte temperatuurikõikumistega kuiva kliimat, kus on kuumad suved ja külmad talved ning   väike sademete hulk, nimetatakse mandriliseks ehk kontinentaalseks kliimaks.  See esineb ookeanidest kaugel, mandri sisealadel.

Täida tabel!

Iseloomusta nende linnade kliimat. Kas seal on mereline või mandriline kliima?

Kliima sõltuvus merehoovustest.

Peale ookeanide läheduse mõjutavad kliimat ka merehoovused. Soojad hoovused kannavad endaga suurt soojushulka: merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Euroopa kliimale mõjub eriti tugevalt  Golfi hoovus, kuna sealt puhuvad Euroopasse soojad tuuled. Kui ei oleks Golfi hoovust, oleks Euroopa kliima palju külmem. Skandinaavia poolsaar asub ligikaudu ühel ja samal laiuskraadil Gröönimaaga. Skandinaavia poolsaarel kasvavad okas- ja lehtmetsad, Gröönimaa on kaetud jääga.

Kui soojad hoovused soojendavad atmosfääri, siis külmad hoovused jahendavad. Näiteks Põhja-Ameerika kirdeosa õhku jahutab tugevasti külm Labradori hoovus, mis voolab  Labradori poolsaare idarannikul. Kuigi see poolsaar paikneb Suurbritannia saarega ühel laiusel, on tema kliima palju külmem.
Leia kaardilt Golfi ja Labradori hoovused, kirjelda nende teekondi.