Samblad

 

Samblad on välimuselt sarnased mitmetele teistele taimedele. Neil on olemas vars ja sellele kinnituvad lehed. Juurte asemel on aga sammaltaimedel risoom, millele kinnituvad väikesed karvakesed - risoidid.

 

Väga tavaline sammal eesti metsades on karusammal.
2-samlab karusammal.jpg (19816 bytes)
      Märgi joonisele sammaltaime osad: vars, leht, risoidid!
 

 


..............................

sammal1.jpg (4952 bytes)  

 

..............................


..............................

Risoidid ei ole aga piisavad vahendid mullast vee hankimiseks. Selle tõttu on vee vastuvõtuks valmis kogu sammaltaim. Selleks on sammaldel lehtedes ja vartes erilised vett mahutavad rakud, kuhu nad niiske ilma korral vett koguvad, seda seal säilitavad ning on seetõttu võimelised vastu pidama pikki kuivaperioode.

sammal-turbasammal.jpg (8574 bytes) Väga osavad vee mahutajad on aga turbasamblad. Need samblad on võimelised mahutama kuni 20 korda rohkem vett kui nad ise kaaluvad.
Turbasambla vars haruneb ning need harunevad omakorda veelgi väiksemateks harudeks. Kõiki harusid katavad lehed.
Turbasambla lehed on väga omapärase ehitusega. Nad koosnevad küll rakkudest, kuid ühed neist on elus ja teised surnud. Elus rakud on rohelised
sammal-turbaleht.jpg (18847 bytes)
ja annavad samblale rohelise värvuse, kuid surnud rakud on läbipaistvad ning on vaid lehe veemahutiteks. Surnud rakkude rakuseintes on väikesed avad, mille kaudu tungib vesi rakkudesse. 
Kas tead, kus kasvavad turbasamblad?.................................................................
Turbasamblad on väga tähtsad turba moodustajad eesti soodes ja rabades. Sammal kasvab vaid mõne sentimeetri aastas ning peaaegu sama kiiresti lagunevad niiskes maapinnas ka sambla alumised osad. Kuna liigniiskes pinnas ei ole piisavalt hapnikku, ei saa sammal lõplikult laguneda ning poolenisti lagunemata osad moodustavad ladestudes turba.