| Samblad on välimuselt sarnased
mitmetele teistele taimedele. Neil on olemas vars ja sellele kinnituvad lehed.
Juurte asemel on aga sammaltaimedel risoom, millele kinnituvad väikesed
karvakesed - risoidid.
| Väga tavaline sammal eesti metsades on karusammal. |
 |
|
| Märgi joonisele
sammaltaime osad: vars, leht, risoidid! |
|
.............................. |
 |
..............................
..............................
|
|
|
Risoidid ei ole aga piisavad vahendid mullast vee hankimiseks. Selle
tõttu on vee vastuvõtuks valmis kogu sammaltaim. Selleks on sammaldel lehtedes ja vartes
erilised vett mahutavad rakud, kuhu nad niiske ilma korral vett koguvad, seda seal
säilitavad ning on seetõttu võimelised vastu pidama pikki kuivaperioode.
 |
Väga osavad vee mahutajad on aga turbasamblad.
Need samblad on võimelised mahutama kuni 20 korda rohkem vett kui nad ise kaaluvad.
Turbasambla vars haruneb ning need harunevad omakorda veelgi väiksemateks harudeks.
Kõiki harusid katavad lehed.
Turbasambla lehed on väga omapärase ehitusega. Nad koosnevad küll rakkudest, kuid ühed
neist on elus ja teised surnud. Elus rakud on rohelised |
 |
ja annavad samblale rohelise värvuse, kuid surnud
rakud on läbipaistvad ning on vaid lehe veemahutiteks. Surnud rakkude rakuseintes on
väikesed avad, mille kaudu tungib vesi rakkudesse.
Kas tead, kus kasvavad
turbasamblad?.................................................................
Turbasamblad on väga tähtsad turba moodustajad eesti soodes ja rabades. Sammal kasvab
vaid mõne sentimeetri aastas ning peaaegu sama kiiresti lagunevad niiskes maapinnas ka
sambla alumised osad. Kuna liigniiskes pinnas ei ole piisavalt hapnikku, ei saa sammal
lõplikult laguneda ning poolenisti lagunemata osad moodustavad ladestudes turba. |
|