Samblad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud paljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ainsaks taimkatteks madalad ja vahel märkamatuks jäävad samblad ja samblikud. Sellised alad on näiteks parasvöötmest põhja pool asuvad lähispolaarsed alad – tundrad ja matsatundrad. Leia kaardil lähispolaarsed alad ja värvi need! Millisel poolkeral esineb tundraid ja metsatundraid? ....................................................................................................

Samblavaibaga kaetud kivi

Oled kindlasti kuulnud, et köha vastu aitab hästi põdrasamblatee! Sellise lause ütleja on  samblad ja samblikud omavahel ära vahetanud. Tegelikult on rahvakeeles öeldav "põdrasammal" hoopis samblik, mille nimi on islandi käokõrv. Kuigi sammalde ja samblike nimi on sarnane ja need taimed on teineteisega sageli välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad. Selles tunnis räägime sammaldest ehk teaduslikus keeles sammaltaimedest.
Võrreldes eelmistel tundidel õpitud taimedega on samblad väga madalad taimed. Nende pikkus võib ulatuda vaid kuni mõnekümne sentimeetrini. Samblad ei ole soontaimed: neil ei ole olemas erilisi "sooni", mida mööda vesi võiks taime maa-alustest osadest ülespoole liikuda.
Püüa selgitada, miks ei saa sammaltaimed väga pikaks kasvada....................................

.....................................................................................................................................................
   

Samblad katavad maapinda ka Eesti mitmetes paikades. Metsaalust kattev samblavaip kaitseb maapinda kuivamise eest ning soodustab seente ja marjade kasvu.