|
Ürgsed sõnajalgtaimed
Mõtleme end aega 300 miljonit aastat tagasi! Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad džunglid. Sellistes džunglites pesitsesid hiidroomajad – saurused.
Suurema osa sellise metsa taimedest moodustasid sõnajalgtaimed. Metsades kasvasid mitmekümne meetri pikkused osipuud ja soomuspuud. Lisaks kasvas rohkelt sambataoliste tüvedega sõnajalgu. |
Dzungel |
| Taimede kasv oli kiire, mahalangenud sõnajalgpuude asemele kasvas kohe uus ning endised puud kattusid niiske pinnasega. Maakera oli üleni rohelusega kaetud ja selline ajastu kestis umbes 50 miljonit aastat. Siis saabus periood, kui kliima järsult jahenes ning sooja ja niiske kliimaga väga hästi kasvanud sõnajalgtaimed lakkasid kasvamast. Vaid üksikutesse niisketesse ja sooja kliimaga piirkondadesse jäid need taimed püsima. |
Kivistis |
Ajastu, mil Maal valitsesid suured sõnajalgtaimed, sai nimeks kivisöeajastu. Nimelt ei kõdunenud pidevalt maha langenud taimed päriselt, vaid kaeti kohe niiske pinnasega ning sellised kihid ladestusid teineteise peale, moodustades miljonite aastate jooksul tänapäeval nii tuntud kütuse – kivisöe.
Kivisöelademetest leitud jälgede abil ongi teadlased suutnud kindlaks teha, millised taimed tol ajal Maa pinnal kasvasid. |
Sõnajalgtaimede vohamine jätkub tänapäevalgi soojades ja niisketes piirkondades.
Millised on kliimavöötmed, milles võiksid sõnajalgtaimed meeleldi kasvada?
.............................................................................................................................................
Leia kaardilt ning värvi need sooja ja niiske kliimaga kliimavöötmed! |
|
