 |
Enamikul õistaimedel on kujunenud sammasjuurestik,
mis koosneb ühest peajuurest ning mitmetest külgjuurtest.
Peajuur on pikk ja ulatub sügavale. |
Külgjuurte ülesanne on hankida
taime kasvuks vett ja mineraalaineid laiemalt alalt kui seda suudaks peajuur.
Mida arvad, kummal on suurem pindala, kas pikal sammasjuurel või väga peentel
külgjuurtel?........................................................................
......................................................................... |
|
 |
Samuti õistaimede rühma kuuluvatel
teraviljadel on arenenud narmasjuurestik. Narmasjuurestik koosneb paljudest sarnastest narmasjuurtest,
mis hargnevad maapinnas. |
Taimed, millel on kujunenud narmasjuurestik, kasvavad
sageli liivasel pinnal, kust on raske vett kätte saada.
Mida arvad, kuidas soodustab narmasjuurestik taimedel vee kättesaamist?.........................................................................
......................................................................... |
|
| Taime juurestiku ulatus ja pikkus oleneb ka sellest, kui niiske ja
mineraalaineterohke on see pinnas. Mida arvad, kumma juured paiknevad sügavamal maa sees,
kas liivakõrbes kasvaval taimel või lehtmetsa niiskes mullas kasvaval taimel? Põhjenda
vastust! ....................................................................................................................................................... |
 |
Taime kasvades kasvab ka taime juurestik. Juurestik
pikeneb otsast, kus paikneb juure kasvukuhik. Kasvukuhiku rakkude kiire
jagunemine võimaldabki juurtel pikeneda. Kasvukuhikut katab ja kaitseb juurekübar.
Piirkonda, kus toimub juure pikenemine, nimetatakse kasvamisvöötmeks. Moodustunud rakud
kasvavad kiiresti, et saavutada teiste juurerakkudega sarnased mõõtmed.
Juure tipus paikneb ka piirkond, kus arenevad taime abivahendid mullast vee ja
mineraalainete imemiseks - juurekarvad. Juurekarvad on väga peened ning silmaga peaaegu
nähtamatud, kuid neid on väga palju ning seetõttu on nende pind, mille abil nad mullast
vett imavad, väga suur. |
| Juurekarvade eluiga on väga
lühike, kuid kärbunud juurekarvade asemele moodustuvad juure pikenemise käigus pidevalt
uued. Juurekarvadega ümbritsetud piirkonda nimetatakse imemisvöötmeks.
Juurekarvade piirkonnast ülevalpool kujunevad taime külgjuured, mis
saavad alguse taime kesksilindrist. Külgjuurte vett imev pindala on samuti väga suur.
Juurekarvade ja külgjuurte abil omastatud vesi ja mineraalained liiguvad ülespoole piki
kesksilindrit. Juured võivad aga lisaks
vee ja mineraalainete hankimisele täita veel teisigi ülesandeid. |
|