Kiirgusbilanss

Päikeselt saadud soojus kiirgab Maa pinnalt pikalaineliste soojuskiirtena tagasi maailmaruumi. Sellestki kulub suur osa troposfääri alumiste õhukihtide soojendamiseks. Soe õhk kerkib püstvooludena üles, viies soojust ka troposfääri kõrgematesse kihtidesse. Pilvitus kaitseb maad kiire jahtumise eest, hoides soojust maapinna lähedal, kuid takistab ühtlasi Päikese kiirituse täielikku mõjulepääsu, pidades omakorda neeldumise teel kinni  osa Päikeselt tulevast kiirgamisenergiast. Järelikult avaldab pilvitus mõju ka Maa pinna ja alumiste õhukihtide soojenemisele.

Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale, nimetatakse otseseks kiirguseks. Sellest kiirgushulgast osa neeldub maapinnas, taimkattes või vees, teine osa kiirgub atmosfääri tagasi. Tumedad ja märjad pinnad peegeldavad kiirgust vähem tagasi, st. soojenevad rohkem kui heledad, kuivad pinnad (liiv, lumi). Üks osa Maale saabuvast päikesekiirgusest neeldub atmosfääris olevas tolmus ja veearus, kust ta jõuab osaliselt hajuskiirgusena maapinnani. Päikeselt saadud soojus kulub veel vee aurustamiseks maapinnalt ning taimedelt.

Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa eri piirkondades on kiirgusbilanss erinev, osa piirkondi soojeneb ja osa jahtub. Millest on see tingitud?

Märgi joonisele nooltega Maale saabuv kiirgus ja Maalt lahkuv kiirgus. Kas kogu päikesekiirgus jõuab maapinnale, kui sa joonistad pilved?

Soojenevad alad annavad osa oma soojusest jahedamatele aladele. Vee kivimitest  suurema soojumahtuvuse tõttu soojenevad veekogud aeglasemalt kui maismaa. Kuid aeglasem on ka nende jahtumine. Selle tõttu on ookeanid, mered ja nendega kokkupuutes olev õhk kevadel ja suvel jahedam ning sügisel ja talvel märksa soojemad sama laiuskraadi all asuvast maismaast ja selle kohal lasuvaist õhumassidest. Seega mõjustavad ookeanid ja  tasandavad mered nendega kokkupuutes olevate õhumasside temperatuuri aastast käiku.

Mõõtmised näitavad, et õhu temperatuur langeb kõrgemale tõustes. Selle põhjuseks on suurem kaugus Maast kui kaudsest soojusallikast ja ülalpool asuvate hõredamate õhukihtide väiksem soojusmahtuvus.

1. Kuidas muutub päikesekiirguse hulk aasta jooksul?

........................................................................................................................................................

........................................................................................................................................................