Rootsud
ja rood
Vajalikud vahendid: kaseleht, vahtraleht,
toataime kliivia leht, luup.
Lehed kinnituvad taime varrele rootsude abil.
Lehtede keskel on tumedamad jooned, mis omakorda lehe pinnal hargnevad. Need on lehe rood. |
 |
| Lehed, mida vaatlema asud, võivad olla kas värsked või
kuivatatud. Vaatle lehti tähelepanelikult ning täpsemate vaatluste jaoks kasuta
luupi. Lehe rood võivad olla eri pikkusega ning hargneda erinevalt. Vastavalt
roodude paiknemisele lehes nimetatakse lehti erinevalt: |
Milline on sinu vaadeldud lehtede
roodumine?....................................................................
....................................................................................................................................................
Lehed kinnituvad varrele rootsu abil.
Kas mõne sinu vaadeldud taime lehtedel ka rootsud
puuduvad?................................... |
Lehed on taimede kõige tundlikum osa, mis peaaegu
alati ebasoodsaks kliimaperioodiks valmistudes langetatakse.
Tuleta meelde sügisest metsa! Enamasti muutuvad vahtralehed punakaks ning kaskede lehed
on kollakad. Roheliste lehtede värvimuutuse põhjuseks on lehtedes lagunev klorofüll.
Selle rohelise aine lagunemisel tekkivad lehes punakad ja kollakad ained. Enne talve
tulekut transporditakse ka toitained lehtedest taimeosadesse, mis püsivad üle talve ning
fotosünteesi taimede jaoks ebasobival aastaajal peaaegu ei toimu.Nimeta veel põhjuseid, miks enamik meie suuremaid puid talveks lehed
langetab.
....................................................................................... |
 Vaher |
Taimi, mis ebasoodsaks kliimaperioodiks
lehed langetavad, nimetatakse heitlehisteks ehk parasvöötmes ka
suvehaljasteks. Taimed, mis säilitavad oma lehed läbi talve, on igihaljad ehk
talvehaljad.
Kas oskad nimetada selliseid
taimi?..................................................................................... |