|
Rohelised lehed
Kõikidel taimedel on olemas rohelise värvusega osad. Kas oskad selgitada, miks on need taimedele vajalikud?
.................................................................................................
................................................................................................. |
 |
 |
Taimed võib tinglikult jaotada osadeks. Taimed jaotatakse sageli maa peal asuvaks võsuks ja maa all asuvateks juurteks.
Leia jooniselt, millised taimeosad kuuluvad taime võsu koosseisu!
...............................................................................................
Võsu moodustavad taime maapealsed osad kokku. Taime võsu hakkab arenema taime seemnes olevast idupungast. Kevadel tekkivad taime varrel pungad, millest arenevad lehed. Pungast võib alguse saada ka oks, millele järgmistel aastatel kasvavad lehed ning uued oksaharud. Ka oksad kuuluvad võsu koosseisu. Lehed ja oksad arenevad sageli taime kaenlapungadest.
Pungadest saavad alguse ka õistaimede õied.
Mida arvad, millisest joonisel kujutatud pungast võiks alguse saada õis?
................................................................................................ |
Taime võsu moodustavad põhiliselt taime rohelised osad - lehed ja varred. Roheliste taimeosade rakkudes on klorofüll ning päikesevalguse toimel toimub sealsetes rakkudes fotosüntees. Taimedes tekkivad toitained on pärit just rohelistest taimeosadest.
 |
Oled kindlasti märganud, et lehti võib taime varrel olla kas harvemini või tihedamalt. Ka lehtede asend varrel võib olla erinev. Lehed võivad asetseda varrel kas vastastikku või vahelduvalt. Need on tunnused, mille abil võib loodusteadlane teha kindlaks taime liigi. |
 |
Vaatame, lehtede paiknemist toataimel fuksial!
Vaatle taime ning joonista osa varrest koos lehtedega!
Fuksia lehed paiknevad vastastikku ning iga järgmine lehepaar paikneb eelmise suhtes risti. Sellise leheseisu kohta öeldakse ristvastak. | |