|
Euroopa kliima muutused 20. sajandil on Euroopa kliima soojenenud 0,8 kraadi võrra. Temperatuuri tõus on olnud enam märgatav kahel viimasel aastakümnel ja seda eriti keskmistel ja pikematel laiuskraadidel. Näiteks on Alpides temperatuuri tõus ületanud 1 kraadi. Põhja-Euroopas on kliima muutunud niiskemaks, Vahemere piirkonnas ja Kesk-Euroopas aga kuivemaks. Kliima soojenemine näib jätkuvat. Teadlaste ennustuste järgi tõuseb aastaks 2100 temperatuur globaalselt 1-3,5 kraadi. 1. Milliseks võivad muutuda seoses globaalse soojenemisega Eesti kliimaolud? ............................................................................................................................................................ ............................................................................................................................................................ ............................................................................................................................................................ Kliima soojenemine ja muutused sademete esinemises avaldavad olulist mõju inimese elamistingimustele ja tervisele. Muutuste üheks märgiks on nakkushaiguste esinemise sageduse kasv. Samuti võib suureneda sesoonse malaaria levik Türgist ja Aserbaidžaanist Ida-Euroopa maadesse. Eriti kiiresti võib malaaria levida lennujaamades, kus viibib moskiitode poolt infitseeritud reisijaid. Nii esines 1994. a. kuumal suvel Pariisi pealennujaama piirkonnas 6 malaaria juhtu. Ka Vahemeremaades endeemiliselt esinev leišmanioos on muutunud aktuaalseks. Koos kliima soojenemisega suureneb oht, et see haigus levib edasi põhja poole. Puukentsefaliidi levikuala on Lõuna-Skandinaavia, Kesk- ja Ida-Euroopa. Rootsis läbi viidud uurimused näitasid, et soojad kevaded ja suved põhjustavad puukentsefaliidi juhtude sagenemise. Edasisele kliima soojenemisele võib kaasneda puukentsefaliidi, samuti puukide poolt levitatava borellioosi leviku ulatuse laienemine ja haigusjuhtude sagenemine. Seoses edasiste võimalike kliimamuutustega Euroopas võivad põhjapoolsematele aladele levida ka difteeria ja krüptosporidioos (algloomade poolt põhjustatud pikaajaline sooltepõletik). 2. Uuri mitmetest allikatest, kas Eestis on ka selliseid probleeme esinenud. ............................................................................................................................................................ ........................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................... Kliimamuutustega Euroopas on seotud jõgede üleujutuseriski suurenemine. Sama võib öelda ka merede rannikualade üleujutuste kohta. Viimastel aastatel Kesk-Euroopas esinenud jõgede üleujutustega kaotas oma kodu üle 200 000 inimese. Jõgede üleujutused kahjustavad ja võivad hävitada veepuhastussüsteeme ja roiskvee äravoolu kanaleid, põhjustada toksilisi reostusi. See omakorda suurendab võimalusi mõne haiguse, näiteks peamiselt kanalisatsiooni ja veevärgi kaudu leviva leptospiroosi tekkeks. |