Kliima ja inimene

Kliima mõjutab pinnamoe kujunemist, muldade teket, jõgede ja järvede paiknemist ning iseloomu, taimede ja loomade elu. Ka inimese elu ja tegevus sõltuvad suurel määral ilmast.  Meie aastane elurütm on näiteks Põhja-Jäämere ääres või kõrbes elavate inimeste elurütmist erinev. Me vajame vastavalt kliimale erinevaid rõivaid ja ka hooneid. Ühed kliimatingimused võivad olla inimestele soodsamad või tervislikumad kui teised. Karmi kliima tõttu on kõige hõredamini asustatud põhjapiirkonnad.

1. Leia kaardilt, kus on karmist kliimast tingitud inimasustus hõre!
..........................................................................................................................................................

..........................................................................................................................................................
2. Leia kaardilt, kus on soodsast kliimast tingitult inimasustus väga tihe!
.........................................................................................................................................................

........................................................................................................................................................
  
Kliima mõju põllumajandusele on väga suur. Ilmadest sõltub, milliseid kultuurtaimi saab kasvatada ja milliseid koduloomi pidada. Näiteks jahedas ja niiskes kliimas kasvavad oder, rukis ja lina, soojas ja kuivas kliimas puuvill, lähistroopikas teepõõsas ja tsitrused. Tundras kasvatatakse põhjapõtru, lopsaka rohuga metsade alal aga piimakarja, poolkõrbetes ja kõrbetes lambaid.

Inimesed püüavad ka kliima ebasoodsaid mõjusid leevendada. Liigniisketel aladel maid kuivendatakse. Liigkuivadel aladel tegeletakse niisutuspõllundusega ja veestatakse karjamaid. Lume ärapuhumist põldudelt ja põuatuulte kahjulikku mõju leevendatakse põllu- ja metsakaitseribadega.

Ilmastikutingimused võivad põhjustada jõgede üleujutusi, metsade hävimist (tuulemurrud, tulekahjud) ja muid loodusõnnetusi. Mida paremini inimene tunneb ilmastikunähtuste olemust ja põhjusi, seda paremini oskab ta nende tagajärgi ette näha ja neid oma tegevuses arvesse võtta. Tänu parematele võimalustele saame varem teada suuri purustusi põhjustavatest orkaanidest.

Kliimast oleneb kütteainete vajadus, elamute ehitusviis, teatud määral inimeste riietus ning kliimaga on seotud ka terve rida mitmesuguseid inimeste ja loomade haigusi (malaaria, kollane palavik).

Inimene on hakanud juba varakult kasutama atmosfääri nähtusi, rakendades neid enda teenistusse. Tuuleenergia abiga töötavad tuuleveskid ja tuulemootorid ning liiguvad purjelaevad. Samuti tehakse  lõunapoolsetes kuivades, väikese pilvitusega päikeseküllastes aladel (Saharas, Kesk-Aasias) katseid päikeseenergia elektrijõujaamades töösserakendamiseks.
Õhku kasutatakse lämmastikuallikana keemiatööstuses, õhulämmastikku kasutatakse ka mineraalväetiste valmistamiseks.

Inimene kasutab kliimat ka ravivahendina rea haiguste vastu. Kõige enam avaldavad mõju õhutemperatuur, päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud ja õhurõhk.

3. Milliste eelnevalt nimetatud kliimast tulenevate probleemidega puututakse kokku Eestis?

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................