Õhkkond

Õhkkonnas on temperatuurid väga erinevad, järjekindel õhutemperatuuri langus esineb kogu troposfääri ulatuses. Stratosfääris püsib temperatuur enam-vähem stabiilselt, tema ülemises osas temperatuur tõuseb.

Hämarikunähtuste uurimine näitab, et õhukiht, mis on võimeline hajutama ja peegeldama päikesekiiri, ulatub 75 km kõrguseni. Pärlmutrise läikega pilved asuvad säravatest ööpilvedest 20 - 30 km ja hõbedase läikega pilved 70 - 85 km kõrgusel. Meteooride helendamine algab 100 -200 km kaugusel maakerast. Virmalised tekivad tavaliselt kuni 75 km kõrgusel, väga harva võivad kaaretaolised virmalised esineda ka ligi 1000 km kõrgusel asuvais hõredais õhukihtides.Taevavõlvi sinine värvus on tingitud päikesekiirguse siniste kiirte suuremast hajumisest õhkkonnas.

Õhkkonnast on tingitud kliima seis: õhutemperatuur, õhurõhk, tuuled, niiskus, pilvitus, sademed. Atmosfääri seisundist sõltuvad paljude inimeste tegevusalad. Põllumajanduses, ehituses, lennunduses ja mujal vajatakse pidevalt andmeid ilma kohta. Troposfääri alumistes kihtides teevad  vastavad ilmajaamad ilmavaatlusi  üle maailma.
Kõrgemaid kihte uuritakse aga raadiosondide abil või tänapäeval ka satelliitide kaasabil. Sel juhul saadakse andmeid kogu maakera kohta üheaegselt  ja pikema aja jooksul. Nende andmete alusel saab  ilmamuutuste  põhjusi põhjalikumalt tundma õppida ja täpsemalt ilma ennustada. 

Kõrgel asuvas õhukihis, mida kutsutakse stratosfääriks, esineb gaasina osoon. Stratosfääri osoonikiht takistab suure osa päikese ultraviolettkiirguse  jõudmist maapinnale. See kiirgus võib kahjustada organisme ja elu oleks ilma kaitsva osoonikihita võimatu. Tänapäeval on avastatud, et osoonikiht õheneb, kuna mõned saasteained jõuavad stratosfääri ja lagundavad osooni.

Atmosfääris on oluline süsihappegaas, mis laseb läbi päikese lühilainekiirgust, aga võib neelata pikalainelist soojuskiirgust, mis maapinnalt maailmaruumi kiirgab. Süsinikdioksiid (CO₂) on kõige olulisem kasvuhooneefekti põhjustav keemiline ühend. Üks peamisi CO₂ allikaid on fossiilkütuse põletamine. Elektrijaamad paiskavad põletamise käigus õhku suurel hulgal CO₂. Atmosfääri süsihappegaasisisalduse kasv võib põhjustada keskmise õhutemperatuuri tõusu.

Energiasäästlikkust saab propageerida, soodustades vähem saastavate kütuste tarbimist, toetades taastuvate kütuste ja energiaallikate kasutamist ehk kasutades rohkem uuendatud energiaallikaid ning vähendades nii kasvuhooneefekti tekkimist. Seega on oluline atmosfääri kaitse.

1. Mida nimetatakse atmosfääriks? Mis on atmosfääri alumiseks piiriks?

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

............................................................................................................................................................
2. Loetle atmosfääri kihid.

............................................................................................................................................................
3. Paku välja võimalus,i kuidas saaks atmosfääri reostumist vähendada.