Atmosfäär ehk õhkkond

Tuleta meelde!
Kuidas on võimalik kindlaks määrata, et toas on õhku, kuigi me seda ei näe?
Mis juhtub, kui panna hapnikuga täidetud purki põlev tikk?

Maa on ümbritsetud õhuga. Õhk koosneb peamiselt kahe gaasi, lämmastiku ja hapniku segust. Peale selle sisaldab õhk ka süsihappegaasi, veeauru, tolmu ja mõningaid teisi lisandeid. Ilma õhkkonnata ei oleks Maal elu, kuna puuduks organismidele hingamiseks vajalik hapnik.
See õhk moodustab  Maad ümbritseva tiheda kihi, mida nimetatakse atmosfääriks ehk õhkkonnaks. Õhkkonna paksust on raske määrata, sest kõrgemal on õhk hõredam, kuid arvatakse, et see on   800 km. Tinglikult võime aga õhkkonna ülemiseks piiriks pidada neid õhukihte, mis on veel sedavõrd tihedad, et võimaldavad mitmesuguste  füüsikaliste nähtuste esinemist, näiteks hämariku (koidu- ja ehavalguse), säravate ööpilvede ja virmaliste tekkimist ning meteooride helendamist.

Õhkkonna alumist osa nimetatakse troposfääriks. Siin toimuvad kõik klimaatilised nähtused: temperatuur kõigub, tekivad  tuuled ja   sademed jne. Troposfääri ülemine piir sõltub geograafilisest laiusest ja aastaajast. Polaaraladel on ta 8 -10 km ja troopikaaladel umbes 16 km kõrgusel, talvel madalamal kui suvel. Troposfäärist ülespoole, kuni 80 km kõrgusele ulatub stratosfäär. Siin on õhurõhk väga madal, õhuniiskus äärmiselt väike ning õhu püstivooludel pole  enam erilist tähtsust. Selle alumine osa  sobib lennukitele lendamiseks. Stratosfäärile järgneb mesosfäär (ehk ionosfäär). Siin on õhurõhk kõige madalam. Nii esineb siis mitu elektrit juhtivat kihti, mis peegeldavad maapinnale tagasi raadiolaineid, soodustades seega nende kandumist laiemale maa-alale.