| 3. Tõmba nimisõnadele joon alla ja kirjuta
sõna kohale küsimus, millele see vastab. 1. Vaikne õhtu. 2. Jõgi aurab ja roostiku ääres keerlevad veel ringid kalade mänglemisest. 3. Laiad lehed lebavad vee pinnal nagu rohelised madalad linad, valged roosid on puhtad ja veetlevad. 4. Tahaksin neid noppida. 5. Luhas,
kus rohi suur, laulab puhkavad, nende soojad kehad on vajunud unne. 8. Kuuskede mustad sakilised siluetid on nagu tikitud kollasel taeval. 9. Võsastikust kostab ööbiku laul. 10. Sääsed inisevad ja tikuvad kallale, kui neid ei peletaks lõkketule suits. 11. Udu jõel tiheneb ja paistab siidlõuendina. 12. Varsti hakkab idataevas punetama, rääk vaikib ja kuldnokad ärkavad. 13. Hommik koidab. 4. Jooni alla nimisõnad. Mõnda huvitavat Täitesulepea oli olemas juba vanadel roomlastel. Nad valasid tavalisse õlekõrde värvitud vedelikku ning kirjutasid sellega. Euroopa raamatutes ei mainita kuni XI sajandini suhkrut maiustusena. II sajandil elanud kuulus rooma arst Galenos kasutas suhkrut arstimina. Kellaosutitest on kõige vanem tunniosuti. Selle iga ulatub paljudesse sajanditesse. Teised osutid on tunduvalt nooremad. Minutiosuti ilmus ajanäitaja numbrilauale umbes aastal 1700, aga sekundiosutit hakati kasutama 18. sajandi viimastel aastatel. Mitte kõik puud ei heida oma lehti maha sügisel. Palmi, loorberi ja korgitamme lehtede iga on näiteks 6 aastat. On tehtud rida katseid kartulite idanemise vältimiseks. Mugulaid kiiritati nõrkade röntgenikiirtega. Paljude katsete tulemused näitasid, et selle võtte abil töödeldud mugulatele ei ilmunud ei idusid ega ka kortse kuni järgmise suve lõpuni. Kartulid jäid täiesti siledateks, värsketeks, nende toiteväärtus ei langenud üldse. (H. Hellerma järgi) |