1. Mees läks linna, kaasas olid tal sokk, hunt ja kapsapea. 2. Jõudis jõe

äärde, kus silda polnud. 3. Kaldal oli paat, aga nii väike, et mees sai korraga

ainult ühe kaaslase üle viia. 4. Ei tohi aga unustada, et hunti ja sokku ei saanud

kahekesi jätta, hunt oleks soku maha murdnud. 5. Kui jätta sokk ja kapsapea

kahekesi, siis oleks sokk kapsapea ära söönud. 6. Mees mõtles ja mõtles.

7. Viimaks ometi leidus hea nõu ja mees viis kõik õnnelikult üle. 8. Kuidas ta

seda tegi?

4. Täida lüngad ja määra kõikide sõnade välde.

     1. Lumeroh.....etel talvedel, kui kõik ka.....ub paksu lumevaibaga, on väikesed

paigalinnukesed väga õnnetud. 2. Neid ähvar.....ab toidupuu.....us ja külm.

3. Pakane ei suuda söönud lindudele viga teha, aga nälginut murrab ta

hõlpsasti. 4. Jälgisin kord põldpüü.....e parve, kes käis meie põldudel hangedes

magamas. 5. I.....a kord-korralt vähenes püü.....e hulk. 6. Ühel hommikul lei.....sin

koguni kaks hu.....unud püüd. 7. Ha.....asin püüdele teri puistama aia äärde

hangede juurde. 8. Varsti harjusid nad toituma neile pandud tera.....est ja muutusid

julgemaks. 9. Kui tore.....ad  nad olid! 10. Meel.....ivaks ülesandeks on ai.....ata

väikesi suli.....õpru pakaselisel talvel. 11. Võib panna toitu maha, aga veel parem

on ehita.....a selleks väike lauakestest või kuuseokstest majake. 12. Ra.....utame

sinna leivaraasukesi, kuivatatud pihlamarju, mage.....aid  liharaasukesi, 

rasvatü.....ikesi, päevalilleseemneid  jne.  13. Nüüd on linde huvitav jäl.....ida. 

14. Tunnid lõ.....evad. 15. Tõ.....ame üle tammi ja silla. 16. Järvele on te.....inud

mustad laigud. 17. Se.....ikojas töötavad sepad. 18. Seal on vankrid, vana ä.....e,

adrad, vi.....atid  ja muud põllutööriistad ning masinad. 19. Talvel ma suusa.....an ja

uisutan. 20. Kevadel õpin hei.....ma ketast. 21. Kes spor.....ib, on terve. 22. Kunagi

ei tohi alata hü.....et nagu lõvi ja lõpetada nagu konn.