| 4. Jooni alla lausetest I vältes olevad sõnad. 1. Olin nii töösse süvenenud, et ei märganudki poissi, kes mind hõikas. 2. Väike Juss sai teise klassi. 3. Pärast sööki pese kausid puhtaks! 4. Võta kauss, pane toit kaussi ja vii lauale! 5. Rühm poisse aitas postide jaoks auke kaevata. 6. Poisid ja tüdrukud abistavad oma vanemaid. 7. Poiss, pane asjad kotti. 8. Heliredelis on seitse nooti: do, re, mi, fa, sol, la, si. 9. Ära sa siis nii ägedaks saa! 10. Ega küsija suu peale lööda. 11. Sõime kogu mee ära. 12. Ei siin aita muu, kui et sa pead kõike uuesti kontrollima. 13. Väike Jaan tahtis ka matkama minna. 14. Jaa, sellega olen ma nõus. 15. Kas sa siis tõesti ei saa mu seletustest aru? 16. Mull on kirev nagu vikerkaar. 17. Kas sa tead, kus on meie kirju kass? 18. Las ta tuleb pealegi, küll leiame tallegi tööd. 19. Tule kah appi! 20. Küll sel mehel on alles jõudu! 5. Määra, kas kursiivis trükitud häälik on II või III vältes. suured - suuri; noored - noorde; toole - tooli; loomade - loomale; müüril - müüre; tuulde - tuuled; keedab - keeta; mõõta - mõõdan; kiidan - kiitma; peenar - peenra; suudab - suutma; küünal - küünla 6. Jooni alla lausetest II vältes olevad sõnad. 1. Tartus valmis sel aastal paarkümmend uut maja. 2. Kääri varrukad üles ja tule meile appi! 3. Kas sa oskad arve ümardada? 4. Täna õppisime murdude korrutamist ja jagamist. 5. Mallele osteti sametist mantel. 6. Mööblikauplusse toodi kakskümmend ümmargust lauda. 7. Tule ometi rutem! 8. Oota esikus, kuni ma tulen! 9. Korrapidaja viib grammofoni klassi. 10. Samuti nagu eile, nii sammuti ka täna koos tööle. 11. Iga töö on hea, iga amet on aus. 12. Komisjon otsustas uue koolimaja vastu võtta. 13. Ära ärritu ega erutu, küllap kõik läheb hästi! 14. Hommikul toodi tellingute juurde mitu hunnikut lupja ja liiva. 15. Vaatasime teatris balletti "Kratt". 16. Kaks parallelset joont ei lõiku kunagi. 17. Suur lammas lamas aasal. 18. Muri puges voodi alla ja tõmbus mugavalt kerra. 19. Vali tuul sasib puid ja põõsaid. 20. Henno ei märganud kivi ja lõi kirve kivvi. |