HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS 1. Jooni alla sõnad, kus on kaashäälikuühend. 1. Loore jooksis kohe koolist koju, pani raamatud riiulile ja läks kööki. 2. Köögis haaras ta põlle, sidus ette, et abistada hoolsat ema kookide küpsetamisel. 3. Ema oli töölt tulles teinud taigna. 4. Nüüd läks töö suure hooga. 5. Koogid tulid pruunid ja maitsesid vaarikamoosiga ülihästi. 6. Nii tore on hakata sööma, kui oled söögi valmistamisest ise osa võtnud. 2. Leia kaashäälikuühend ja määra selle välde. 1. Sel päeval jäi ta õhtuni põldudele. 2. Me ümber maa on õitsemise hoos. 3. Milde võttis ämbri, millega nad noortele puudele vett kandsid, ja hakkas astuma. 4. Tehke kambris mänguringe, aga õue ärge minge. 5. Musti mängib aknalaual, Tiitsu hüpleb aina sängis. 6. Orkester mängis valssi ja kunstnik
tõusis, paludes Linda ringi ümber metsa, siis läksime piki õitsvat ristikupõldu, kus kasvab kraavipervedel palju maitsvaid marju. 10. Marju jookseb spordiväljakul ja viskab oda. 11. Traktorid sõitsid põldudele. 12. Löök oli kiire ja täpne. 13. Lõoke lendas ikka kõrgemale ja kõrgemale. 14. Kured lendasid üle kopli suure kuuse otsa, kus asetses nende pesa. 15. Viimaks kadus ta lõplikult silmist. 16. Enne mõtle, siis ütle! 17. Tubli kangur koob mitmel teljel. 18. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. 19. Kotkad armastavad pesitseda kõrgetel mägedel. 20. Kasvage vaprateks ja julgeteks inimesteks! 21. Ole aupaklik vanemate inimeste vastu. 22. Võtsime vastu otsuse korraldada aktus juba homme õhtul. 23. Tädi täitis jooginõu värske veega. 24. Lapsed istusid mändide okstel ja jälgisid ümbrust. 25. Pese palun noad ja kahvlid puhtaks! 26. Hümni saatel lasti lendu valged tuvid. 27. Iidsetel aegadel kattis kogu Eestit ürgmets. 28. Nobejalgsed poisijõmpsikad jooksid jõe ääres ja peitsid end vanade lootsikute taha. 29. Siin elab üle kolme miljoni inimese. 30. Maasikad peenardel punetavad päikese pilgust. |