Õppisin jalgrattaga sõitma

     Sünnipäevaks kinkisid isa ja ema mulle jalgratta. Väiksena oli mul kolme rattaga

lasteratas. Sellega oli väga lihtne sõita, sest kukkumist polnud karta. Kuid uue

rattaga oli lugu keerulisem. Nüüd tuli tasakaalu hoida, aga seda ma ei osanud.

     Palusin isa endale appi. Ta hoidis ratast püsti, et ma maha ei kukuks. Sõitsin

isa abiga päris tükk aega. Äkki laskis isa ratta lahti. Liikusin hulga maad edasi, enne

kui maha kukkusin.

     Seejärel hakkasin juba üksinda proovima. Kukkusin päris mitu korda. Jaladki olid

siniseid plekke täis. Aga ise olin õnnelik, sest sõit läks ikka paremini ja paremini.

Niiviisi saingi rattasõidu selgeks.

     Nüüd käin oma rattaga iga päev koolis. Suvel kavatseme jalgratastel matkama

minna.

                                                                     (H. Hellerma järgi)

5. Jooni alla vältevahelduslikud sõnad.

Hunt ja teder

     Hunt lamas nukral meelel kuuse all. Teder istus oksal ja kudrutas, nii et mets kajas.

     Kui teder oma laulu lõpetas, kaebas hunt, et nälg kipub talle kallale. Kriimsilm

kurtis, et karjased tunnevad ta halli kasuka kohe ära, kui ta end karja lähedal näitab.

     Teder kuulas võsavillemi kaebused ära ja seletas siis, kuidas karva pruuniks

muuta. Ta õpetas: "Tee suur lõke ja hüppa kümme korda läbi tule!"

     Hunt korjas metsast hulga kuivi oksi, tegi suure lõkke ja hüppas sellest üle kümne

korra läbi. Kuid tollest päevast alates kasvas kriimsilma häda veelgi. Karjased

tundsid ta juba kaugelt ära, sest kasukas levitas kanget kõrbelõhna.

     Alles nüüd taipas hunt, et oli ennast petta lasknud.

                                                                      (H. Hellerma järgi)