3.
klaasmaja – esimene nimisõna on lühenenud: klaasist maja;

kakskümmend – arvsõna kirjutatakse sõnaga –kümmend kokku;

puusepp – märgib seppade liiki;

hobusekarja – märgib karja liiki.

4. Sõnades kaldal, selgeks, kingi, kümne on konsonantühend ja põhireegli järgi kirjutatakse konsonantühendis iga täht ühekordselt.

soe vesi, merevesi, kraanivesi, joogivesi, pesuvesi, selge vesi, puhas vesi, silmavesi, karjalaps, tütarlaps, tubli laps, meie laps, tantsulaps, koolilaps, hea laps, voodilina, sile lina, kirju lina, hambavalu, (aga ka ühe kindla hamba valu), peavalu, terav valu, pikk valu, sõbra pall, tennisepall, helepruun, selge pruun

Kütt sihtis püssiga härja silma. Sõime kodus head munarooga, praetud härjasilma. Pikk poiss astus tuppa. Pikkpoiss sai ahjus valmis. Rebase saba on hinnatud karusnahana. Korjasin metsa äärest uue rohelise rebasesaba. Talle meeldis siidpehme riie. Kuldnokk laulis, naljahammas ja kollanokk kuulasid vaikides. Kas laiskvorst on laisk kakskümmend päeva järjest? Kapitaalremont lõpetati oktoobrikuuks. Kasepuu on hea ka küttepuuks. Rada läks üle raudtee, üle põllumaa, ümber aiamaa, jõe äärest mööda metsa poole. Lapsepõlves oli lapse põlv tihti katki. Suurriigid arvestavad harva väikeste riikidega. PÄRAST kartulipanekut söödi kartuliputru ning magusat kisselli. Värske piim kallati klaaskannu, lihapirukad pandi savikaussi ning paberrätikud plastikalusele. Õigekirja kontrollimiseks tegime tunnikontrolli. Paberilehele anti oma allkiri. Üleval foto, keskel joonistus, all kiri — niisugune oli väikemehe oma tehtud õnnitluskaart.

Andma – kandma, sõudma – jõudma, hüüdma – püüdma, seadma – teadma

Harjutuses 2 olid andma – kandma, sõudma – jõudma, hüüdma – püüdma, seadma – teadma; harjutuses 3 lisandusid hoidma, kündma, tundma, nõudma. Läbi on kirjutamata leidma, murdma, needma, võidma.

Moodne – moodsa, liigne – liigse, hoogne – hoogsa, võrdne – võrdse, soodne – soodsa, kaudne – kaudse, umbne – umbse, õudne – õudsE, nüüdne – nüüdse, uudne – uudse, muldne – muldse

Kolmekordsed majad, välejalgsed koerad, mitmekülgsed lapsed, kaasaegsed hooned, muldsed põrandad, umbkaudsed arvud, uudsed saavutused, sõjaaegsed tööd

Jalg, hoogne, argne, kärbes, kuldne, soodne, uudne, raudne, mitmekülgne, erakordne

Sinna oli jalgsi siiski raske minna. Püüdsime olla vaprad ja kandsime oma kotte vaikides. Liigsed sõnad oleksid väsitanud, seepärast hoidsime ka suud kinni. Kärbseid lendles sealsamas, nende jaoks olid umbsed, tuuletud tunnid soodsad. Välejalgseid meie hulgas enam polnud, jõudsime edasi vaid tänu raudsele tahtejõule. Teadsime, et hoogsalt sammudes väsitame endid liigselt. Algselt pidime uudsetesse paikadesse jõudma lõunaks, aga ka mitmekordsed pingutused poleks suutnud esialgset kavatsust ellu viia. Nüüd astusime pigem argselt. Andsime vaikselt lubaduse, et teinekord teeme matkaplaani õigeaegselt valmis, et mitte sattuda erakordsetesse raskustesse. Kuldsed mõtted, kui need umbkaudseltki täituksid.

A võitma – sõitma, viitma – niitma, veetma – keetma

B heitma – peitma, suutma – saatma, lootma – tootma

Õigekirja tööd nr. XIV A, XIV B ja XIV C ( vt. 6. kl. 9. teema kontrolltöödest)

Näit: kingsepp, jalgsi, murdsite, niitke, sündsad, kuldsed, nurksed, nahksete, võrdseid, argselt, umbsete, üldse, õudsed, makse, saatku

Õigekirja tööd nr. VX A, XV B ja XV C ( vt. 6. kl. 9. teema kontrolltöödest)

Lisaks varem õpitud ja korratud võõrsõnadele on siia lisatud ka uusi. See võimaldab enam töötada sõnastikega ja teha grupitööd. Samas laseb see (kevadväsimuses) õpilasel klassis rahulikult ja iseseisvalt harjutusi teha, ehk vabastab ka koduülesannetest. Kiiremad ja suuremate teadmistega, hea keeletajuga õpilased saavad siin kindlasti oma kaaslasi aidata.

Igas osas on 10 võõrsõna.

brikett, abiturient, brigadir, absoluutne, detektiiv, akadeemik, boiler, akrobaat, boheemlane, alfabeet (=tähestik)

anekdoot, bluffima (=hooplema, valetama), apelsin, barrikaad, aplodeerima (=käsi plaksutama), arhitekt (=ehituskunstnik), bariton, asfalt, barbaarne (=metsik, ebainimlik), absurdne (=jabur, mõttetu)

brošüür (=õhuke trükis), daatum (=kuupäev), tragöödia, deklamatsioon (=ilmekas ettekandmine), delegaat, traagiline, diagramm, röntgen, distsipliin, dokument

revolutsioon, džemper, prožektor, entsüklopeedia, propaganda, garaaž, garantii, president, pokaal, generatsioon (=põlvkond)

pidžaama, paragrahv, grammatika, pankrot, panderoll, grammofon, okupeerima, illustreerija, intelligent, mikrofon

intervjuu (=küsitlemine), metalne, kabinet, kandidaat, martsipan, likvideerima, karikatuur, konsultatsioon, kitarr, konkreetne (=täpne)

konkurent, direktor, beež, büroo (=ametiruum), börs, balsam voi palsam, barbi (=nukk), puljong, telegramm, benjihüpe (=suurest kõrgusest pea ees sooritatud hüpe)

atentaat (=tapmiskatse), eksponaat (=välja pandud ese), doktor (=arst; akadeemiline kraad), garderoob (=riidehoid), ortograafia (=õigekiri), binokkel (=kaksikpikksilm), frikadell (=hakklihapall), dialoog (=kahekõne), prominent (=kuulsus, avaliku elu tegelane), kitarrist (=kitarrimängija)

LISA: Internet – maailma suurim infotehnoloogia võrgustik; internet – võrgustik, omavahel ühendatud arvutivõrkude kogum.

Elusolendid: abiturient, brigadir, detektiiv, akadeemik, akrobaat, boheemlane, arhitekt, bariton, delegaat, president, illustreerija, intelligent, kandidaat, konkurent, direktor, doktor, prominent, kitarrist. (Neid on kokku 18).

A Komissar (n) ohkas (p). Kuid (m) siis (m) ütles (p) ta (as) iseendale (as), et (m) nii (m) lihtne (o) ei (m) saa politseiniku (n) töö (n) siiski (m) olla. Tüdruku (n) ülekuulamine (n) oli (p) andnud (p) niigi väga (m) palju. Ei võinud tahtagi saada (p) otsekui (m) kingituseks (n) veel (m) ka (m) mõrvari (n) nime (n).

B Samal ajal kui ta (as) jätkas (p) jutuajamist (n) Eva-Lottaga (n), saatis (p) ta (as) telefoni (n) teel politseijaoskonda (n) korralduse(n) , et (m) iga (as) jalatäis Preeriast (n) läbi (m) otsitaks (p). Mõistagi oli (p) kuriteopaik (n) ise (as) piinlikult järele (m) uuritud, kuid (m) tuul (n) võis kanda (p) paberitüki (n) kaugele. Võlakiri (n) aga (m) tuli igal (as) juhul üles (m) otsida (p).

C Siis (m) pidi Eva-Lotta (n) jutustama (p), kuidas (m) ta (as) oli (p) leidnud (p) Greni (n). Ta (as) neelatas (p) mitu (as) korda ja (m) rääkis (p) nüüd (m) päris tasa. Ta (as) isa (n) aga (m) peitis (p) pea (n) käte (n) vahele (m), et (m) mitte (m) näha (p) tütre (n) hirmunud (o) pilku (n).

Võimaluse korral võiks osa lastest otsida vastuseid harjutustes 2 ja 3 esitatud küsimustele kas (raamatukogus) teatmeteostest või internetist.

Raamatu on kirjutanud Astrid Lindgren, kes on rahvuselt rootslane (rootslanna) ja elab Rootsis Stockholmis.

Selle teose pealkiri on "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu".

Pealkirju:

Isiku- ja kohanimed kirjutatakse suure algustähega ja Astrid Lindgreni teoste pealkirjades esinevad näiteks niisugused: Bullerby, Rasmus, Kalle Blomkvist, Lärmisepa, Lota, Madlike, Jaanikingu Põnn, Mio, Pipi Pikksukk, Pontus, Lontu, Ronja, Vahtramäe, Emil, Lõvisüdamed, Tjorven, Pootsman, Mooses, Karlsson, Kati, Kaisa jt.

Esimeste harjutuste eel ei tohiks õpilased üldse vaadata oma eelmisi selleteemalisi õpilehti. Ühiselt arutledes peaksid vajalikud vastused meelde tulema ning need võiks tahvlile märkida. (Kui paljudel õpilastel on palju meeles, võib märksõnad nimelt segamini kirjutada; vastupidises olukorras aga kindlasti õiges järjekorras.)

Eesti keeles jaotatakse sõnad 3 suurde rühma selle järgi, kas neid saab 1) käänata või 2) pöörata või on nad 3) muutumatud.

Käändsõnu saab käänata 14 käändes nii ainsuses kui ka mitmuses.

Pöördsõnu pööratakse 3 pöördes nii ainsuses kui ka 3 pöördes mitmuses.

Muutumatud sõnad ei muutu kas üldse või muutuvad AINULT 3 käändes (mis on see 14 käände vastu!).

Eesti keeles on 14 käänet ja esimesed 3 tulevad kindlasti meelde, kui on meeles lausejupp NIMETA OMA OSA. Kolm esimest käänet koos küsimustega on:

Nimetav kes? mis? missugune? mitu? mitmes?

Omastav kelle? mille? missuguse? mitme? mitmenda?

Osastav keda? mida? missugust? mitut? mitmendat?

Nelja viimast käänet nimetatakse naljatledes nina-taga-kääneteks.

Pimedatesse tubadesse tekib äkki vaikus. Ta rääkis huvitava muinasjutu kuningatütardest. Lõpetanud pika nutulaulu, hakkas ta hoopis rõõmust hüppama. Mõtlemata kedagi oma lõbususega solvata ja soovimata tuttavat aidata, jättis tüdruk hädaldaja üksinda. Poisid ei vaadanud teiste toiminguid, vaid veiderdasid. Ta tundis kergendust pikkadest lohutusjuttudest. Kolmanda leti juures kaubeldi haruldaselt läikivate nööpidega. Keegi kummardas verandal, vabandas, et ei märganud varem kirjanikku. Onu hööveldas akende all ümmargust ketast. Koristati ümbrus, valgendati laed ja korraldati pidu. Kirjelda kanarbikku! Siin kõrgendik, seal lagendik, veepinnal virvendus — kõik see köitis ruttajaid. Sadu lakkas ja rukkioras rohetas veelgi enam. Lapsed süütasid lõkke ja keetsid liha-porgandi suppi. Veider sepp ei toonud pakiga naelu kaasa. Seda kotti ei saanud aukliku tee tõttu kaasa tuua. Usaldus tuli hinge ja kõledust ei olnudki enam.

Kitsi poiss, väike topsik, uued traksid, kütke ahju, rahvas plaksutas, takso ootab, ärge katkestage!, kääre lõksutama, vana lootsik, puid lõhkuma, näitus kütkestas, tilluke kutsikas, lopsakas põõsas, hommikune kaste, kirju kampsun, läksime jalgsi, astusime hoogsalt, kärbsed lendasid argselt, kahekordselt kuldsed, lõppes üldse soodsalt, uued katsed, tõstame vaikselt, matkal, vasksed, vastsed, kitsed, saatke, püüdsime, jätsin, seadsin, jootsin, lootku, jätsite, võitsid, võiksid, võidsid, andku, kündsime, võtsin, peatselt ,hõlpsasti, mitmekordsed, algkool, sulgpall, kergejalgsed, kingsepp, kuldsõrmus

Pidulik rongkäik, ütles mulle, tore algkool, uus vaskkann, kohtuti võrdse vastasega, hoogsad rütmid, kiskus katki, kirjude/kirjute sokkide, nõudsime aega, ostsime ratta, püüdke oksi, sõitsid lagendikule, kirsside puhastamine, julge telkkond, moodsad riided, läksime ruttu, kandke kohale, kuumad pannkoogid, uue kupli, hästi sõudsite, vaprad võistlejad, valgeid kitleid, homseid soove, vana plekktoru, kristalne heli, leplik laps, kõrgeid kaldaid

Tulijaid uuele staadionile oli rohkesti. Postiljon tõttas majja materjalide järele. Keemias õpiti pähe sajad valemid. Naine tahtis viia asjad müüjale. Hoia vaia otsast kinni! Aias ootas meid maakonna parim poksija.

A

Hallikas hunt haaras äkki härjast kinni. Hall jänes hüppas metsa all ringi. Väike Heli hakkas hobusetalli poole astuma. Hällipäev saabuski ruttu. Lind lendas Haapsalust üle lahe Hollandisse. Ulakas poiss lõhkus poe akna ja selle eest tuli tal (=temal) maksta kallist hinda. Ka Hiinas hakati huumorit tegema. Lühike hiinlane hüppab hästi kõrgust. Harakas ja hakk on head sõbrad. Hambaarst ravib haigeid hambaid. Uudishimulik kartis hallikarvalist hunti. Jahimehed nägid kahte hirve ja ühte hurta. Kindlasti harrastavad hispaanlased härjavõitlust. Hirmus hagijas hammustas hajameelset hüljest. Havi ehmus ja haaras midagi hambusse. Hõbekuuse kõrval kasvas haruline haab. Mulle tundub, et kõik professorid ei ole haruldaselt arukad. Hiirekuningas hiilis allika juurde jooma. Meie Helle tahtis endale hurta, kuid hind oli hiiglasuur. Ihnuskoi hiirevana hurjutas pisikest hiirekest, kes oli talt (temalt) palunud hallitanud juustu. Äkki hakkas hoovihma sadama ja kõik hiilisid hurtsikusse. Laual oli kümneid kompvekke, halvaad ja muid maiustusi. Uudishimulik jõmpsikas ei viitsinud pesta hambaid ega töötada haamriga ja höövliga. Hiiglaslikud lained peksid vastu kõrgeid kaldaid ja me ei pääsenud oma lootsikuga üldse ulgumerele.

B

Ühes Eesti linnas on kohvik, kus on hästi hubane. Heledas taevas sillerdab ja helgib päike. Hästi halb hani hüppas hommikul äkitselt hõbedasele haigrule hopsti turjale. Plika hüples hallil teel hüppenööriga. Igivana haldjas hiilis indiaanlasi hoiatama. Helbeke hõljus hämaras kambris. Hallikas hunt heitis heinamaal hinge. Ässitasin hagijad hernehirmutist haukuma. Tugeva iirlase haare oli nii äge, et hollandlasel kukkus äkitselt aare käest. Irvhammas ei irvita tavaliselt iseenda üle. Händ püsib hobul ikka läikiv, kui hooldaja õiglaselt heinu jagab. Harv vihmapiisk ei häirinud nööri harutamist, mis oli õnge ümber krussis. Hädaohtu võib ju uljalt trotsida, kuid edvistavalt oma hulljulgusega ei tasu hoobelda. Hääletu vaikus ulgumere kohal pani ehmuma. Upsakas harakas haaras hämmeldunud hanelt herne, aga pillas selle ubade äärde maha. Uudishimulik ei saa olla uimane ega higine hiinlane igivana. Hoopiski iirlane võib osutuda hajameelseks, kuigi ei või iial teada, mida hirm inimesega teeb.

A Kõigile meeldis kuklite küpsetamine, linngi oli koplist kaugel, vapper vaidleb vapralt, kristall helgib kristalselt, number kümme oli kümnetel osavõtjatel, linlaste linn on moodne ja linlik, leplik peab leppima, sall ripnes ja kinnas rippus, mäss peabki olema mäslev, minu kittel on teiste kitlite kõrval.

B Tõmmul neiul valutas kukal, tõmbas salli kukla taha, pikk oli pikliku näoga, lõpp ei too lõplikku otsust, metall säras metalselt, kass kuulub kaslaste hulka, Tallinnas elavad tallinlased, kuppel seisis teiste kuplite juures, passigu paslikku kleiti, mõtlikku külastavad tihti mõtted, osa saab võtta osavõtlik, see ülesanne toob juurde uusi raskeid ülesandeid, kümme liiget saabus kella kümneks, homme teeme homsed harjutused.

1) kangelane õpib geograafiat

2) jõudke ruttu Vormsi saarele

3) Eestimaa rahvuslind suitsupääsuke

4) peatselt hõlpsasti

5) nägime filmi "Kodus ja võõrsil"

6) sõber Toomas elab Aia tänavas

7) ostke varsti Eesti Päevaleht

8) president Lennart Meri käis Inglismaal

9) Eestis on ka ungarlasi (rahvus)

10) kevad algab märtsis ja jaanipäev on juunikuus

11) meil on leht Meie Meel

12) kündke raudtee äärest (31)

1) vanaisa loeb Tehnikat ja Tootmist

2) poes Konsum on müügil dressid

3) kukkki (kes?) võib aprillis uhkeldada

4) teatris Vanemuine nägime (keda?) taanlasi

5) plekkkatusel (plekk-katusel) mäslesid vihmaveed

6) kaustikki ujus Võrtsjärves

7) ei jäta allkirja kirjutamata

8) külalised Soomest olid siin jüripäeval

9) otsiti (mida tehti?) kristalsetki vaasi

10) Tartu Ülikool on kuulus kaugemalgi

11) sõitsime hoogsalt edasi Rootsi

12) Leelo Tungla teos "Seltsis on segasem" (31)

1) andke linlastele lõplik vastus

2) ei ostnudki ajalehte Tartu Postimees

3) ronisime Suurele Munamäele

4) nägin augustis taevas Suurt Vankrit

5) sõitke reedel ruttu Väike- Maarjasse

6) sobilikke naabreid leidmata

7) nõudsime metalset nööpi

8) diplomaat Taani Kuningriigist

9) Saaremaa ja Hiiumaa on meie saared

10) mees ostis Liivimaa Kroonika

11) sõitsime Leedu Vabariiki (Leedu vabariiki)

12) tuntud näitleja Rain Simmul (32)

 

KONTROLLTÖÖ NR. 4 A, B ja C (vt. 6. kl 9. teema kontrolltöödest)