PÖÖRDSÕNAD

Olevik. Minevik. Tulevik

Kui pöördsõna algvormis (ma-tegevusnimi küsimusega mida tegema?) on

—ma ees D, siis jääb see alles ka s-i ja k kõrval. Selliseid pöördsõnu on eesti keeles

16: andma, hoidma, hüüdma, jõudma, kandma, kündma, leidma, murdma, needma

(ära sõnama), nõudma, püüdma, seadma, sõudma, teadma, tundma, võidma

(kreemiga määrima).

Harjutus 8

Palun kirjuta olevikus antud verbid lihtminevikus

Millele sa loodad?

Kas leiad oma noa üles?

Nad võtavad peost osa.

Kardame suurt koera.

Kas kannate selle koju?

_____________

_____________

_____________

_____________

_____________

Siis heidame magama.

Kas annate talle õuna?

Poisid püüavad kala.

Jõuame hästi kohale.

Sõidan sinna bussiga.

______________

______________

______________

______________

______________

 

Eesti keeles on 3 minevikku:

1) lihtminevik – lugesin, mõtlesin, tulin, olin

2) täisminevik – olen lugenud, olen mõtelnud (= mõelnud), olen tulnud, olen olnud

3) enneminevik – olin lugenud, olin mõtelnud (= mõelnud), olin tulnud, olin olnud

Eitavas kõnes:

1) lihtminevik – ei lugenud, ei mõtelnud (= mõelnud), ei tulnud, ei olnud

2) täisminevik – ei ole lugenud, ei ole mõtelnud (= mõelnud), ei ole tulnud, ei ole olnud

3) enneminevik – ei olnud lugenud, ei olnud mõtelnud (= mõelnud), ei olnud tulnud

Harjutus 9

1. Missugune minevik väljendab Sinu arvates kõige kaugemat aega?

2. Mis on ühist täis- ja ennemineviku vormides? Nende moodustamiseks on tarvis alati _________ sõna ja kindlasti _________- vormi.

3. Mis on täis- ja ennemineviku vormides kindlasti erinevat? Täisminevikus on sõna olema

kindlasti (mis ajas?) ____________________, kuid enneminevikus on olema

(mis ajas?) ___________________________________.