LEIVA TÄHTSUSEST INIMESTE ELUS

     Läbi aastasadade on Eestimaal kõige tähtsamaks toiduaineks peetud leiba.
     Et leib oli peatoit, käidi sellega austusväärselt ümber, samuti tuli leiba kokku hoida. Leiba ei tohtinud pilduda ega leivaraasulegi peale astuda. Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda, siis pidi pereema ära surema. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see, et pere laguneb. Leivapätsi ei tohtinud panna lauale nii, et lõigatud ots oleks uksele suunatud, sest siis võivat leib majast välja minna. Kaasajalgi ei panda leivapätsi lauale selili ja kui kui leivatükk juhtub maha kukkuma, peab endisaegse kombe järgi sellele peale ülesvõtmist suud andma.
     Leiva austamine ning sellega seotud kombed tõestavad, et vanad eestlased pidasid leivast väga lugu.

Leia väide, põhjendused ja järeldus.

1. lugemine avardab silmaringi,
2. spordiga tegelemine on vajalik,
3. arvutimängudega ei tohi liialdada,
4. on tarvis osata võõrkeeli,
5. sõbrad on tähtsamad kui raha või asjad.