Kiskjad ja saakloomad

     Millised suhted valitsevad kiskjate ja nende saakloomade vahel?
     Kuidas nende arvukus üksteist mõjutab?
    Samast liigist loomai kokku, kes asustavad samaaegselt sama territooriumi nimetatakse populatsiooniks.
      Populatsiooni kuuluvate loomade hulk on tasakaalus teda ümbritseva loodusega. Kui toidu hulk suureneb ja elutingimused paranevad, siis loomade arvukus populatsioonis suureneb. Suurenemine toimub ainult teatud piirini. Populatsioonide liigset suurenemist hoiavad vaos toiduhulk elupaigas, haiguspuhangud ja kiskjad, kes valikuliselt hävitavad nõrgemaid ja haigemaid loomi, jättes alles vaid tugevamad.
     Kui ühe populatsiooni isendite hulk kasvab liiga suureks lahkuvad mõned populatsiooni liikmed elupaigast, püüdes leida uusi toidu- ja paljunemise võimalusi ja rändavad uutesse elupaikadesse.
     Kui toitu ja elupaiku pole piisavalt, tuleb neil konkureerida sealsete isenditega ja mõnikord isegi võidelda.

Sinu ülesanne on simuleerida ilveste (kiskjad) ja jäneste (saakloomad) omavahelisi suhteid mõttelisel niidul.
Kõigepealt kogume andmeid, kuidas muutub niidul ilveste ja jäneste arvukus 16 põlvkonna vältel. Loomulikult pole meil võtta päris ilveseid ja jäneseid, pealegi võtaks selline katse liiga palju aega. Selle asemel teeme ühe "mänguilvese" - 7,5 cm diameetriga papirõnga ja 250 "mängujänest" - 2,5 cm-se diameetriga papirõngastest."Mänguniiduks" mõõdame välja 61x61 cm-se diameetriga ruudu.

Tegevuskäik:

Aseta niidule 1. põlvkond jäneseid (3 papirõngast). Jänesed söövad teadagi niidu eri osades, mitte kolmekesi pundis.
Nüüd asub niidu lähedusse elama ilves (viska niidule papirõngas püüdes tabada mõnda jänestest). Need jänesed, keda ilves tabab võib ta "ära süüa". Selleks, et ellu jääda peaks ilves ära sööma kõik kolm jänest. Isegi kui esimene ilves sai ühe jänestest kätte jääb ta nälga ega suuda ellu jääda ning järglaseid anda.
Täida tabel 1. põlvkonna jäneste ja ilveste kohta.
Vahepeal on aeg edasi läinud ja jänestel on sündinud uus põlvkond. Kahekordista esimeses põlvkonnas allesjäänud jäneste arv. Ära unusta jäneseid paigutamast niidule laiali.
Kuna eelmine ilves suri nälga, rändab niidule uusi jahimaid otsides järgmine ilves.Viska uuesti papirõngast!
Täida tabel järgmise põlvkonna kohta.
Jätka jäneste arvu suurendamist ja arvepidamist niidul söövate jäneste, kinnipüütud jäneste ja ilveste üle. Mõne põlvkonna jooksul kasvab jäneste arvukus nii suureks, et uuel ilvesel õnnestub korraga kätte saada 3 jänest. Kui ta sellega toime tuleb, ei jää ta mitte ainult ellu, vaid suudab ka anda järglasi. Iga 3 jänese kohta sünnib ilvesel 1 poeg. Ilves ei tohi olla laisk, vaid osavad ilvesed (osava heite korral) jäävad ellu ja annavad järglasi.
Kui ilveste arv niidul on rohkem kui 1, viska ilveserõngast iga ilvese eest üks kord ja pea arvet, mitu jänest iga ilves püüdis. Ära unusta jäneste arvu suurendamast! Võta niidult ära need jänesed, kes ära söödi ja lisa alati juurde uus põlvkond jäneseid vastavalt tabelile!
Kui ilvesed suudavad kinni püüda kõik jänesed, migreeruvad sinna uued jänesed.
Jätka jäneste ja ilveste mängu kuni on vahetunud 16 jäneste põlvkonda.
Nüüd püüa oletada eelnevalt kogutud andmete põhjal, mismoodi areneks kiskjate ja saakloomade elu aasal edasi veel 7 põlvkonna vältel (nii, et kokku saaksid andmeid 25-st põlvkonnast jänestest ja ilvestest).
Tabeli põhjal koosta graafik, mis võrdleks jäneste ja ilveste arvukuse muutumist põlvkondade jooksul. Vertikaalteljele märgi loomade arv, horisontaalteljele põlvkondade arv. Kanna nii ilveste kui ka jäneste arvukuse muutused ühele graafikule, kasutades erinevaid värve.

põlvkond	jäneste arv	ilveste arv	kinnipüütud jäneste arv	nälga surnud ilveste arv	ellu jäänud ilveste arv	uute ilvese- poegade arv	järelejäänud jäneste arv
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.

jankud.jpg (48929 bytes)

3. Mis võiks ilveste ja jäneste mängu käiku muuta?
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
4. Milliseid järeldusi saad teha ilveste ja jäneste mängu põhjal?

Miks saakloomade arvukus algul suureneb?
Millal hakkab suurenema kiskjate arvukus?
Kas kiskjate arvukus sõltub saakloomade arvukusest ja kuidas?
Kas suur kiskjate arvukus mõjutab saakloomade arvukust?
Millal hakkab saakloomade arvukus vähenema ?
Kui suur peaks olema jäneste arvukus võrreldes ilveste arvukusega sinu katses?