Et sind ära ei söödaks

     Et energiat saada, peavad kõik organismid toituma. Igaüks sööb kedagi.
     Kui jagaksime kõik loomad nende söömise järgi rühmadesse, saaksime neid rühmi kolm:
1) Loomad, kes söövad üksnes taimi, on taimtoidulised.
2) Need loomad, kes söövad teisi loomi, on loomtoidulised (või kiskjad).
3) Suur hulk loomi sööb aga nii taimi kui loomi ja neid nimetatakse segatoidulisteks loomadeks.

Näiteks sööb koduveis ainult taimi, on taimtoiduline.       Kui Sul aga oleks võimalus lehma jälgida, siis märkaksid õige pea, et ta ei söö mitte kõiki taimi. Näiteks ei söö veised ohakaid, soolikarohtu, nõgeseid ega jumikat. Miks?      Vastus on väga lihtne: nõges kõrvetab, ohakas torgib, soolikarohi on mürgine ja jumika lõhn ei meeldi veisele. Sel moel kaitsevad paljud taimed end ärasöömise eest.

Kuidas taimed end kaitsevad?

     Tee elusloomaga katse. Jälgi, et Sa loomale viga ei teeks! Suuremate loomade puhul pea nõu täiskasvanuga!
     Loomaks võib olla mõni tigu, koduküülik, stepikilpkonn, rohusööja kariloom (veis, hobune, lammas, kodukits) või mõni teine taimedest toituv loom.

Märkus: kõige huvitavamaid tulemusi saad, kui ka Su sõber teeb sarnase katse mõne teise loomaga. Hiljem on põnev tulemusi võrrelda ja koos arutleda.

Töövahenditeks sobivad taimemäärajad, luup, kindad.

1) Jälgi, milliseid taimi muruplatsil (heinamaal) vabalt liikuv loom toiduks valib.
     Uuri neid taimi lähemalt ja püüa need määrata.
2) Kogu võimalikult palju erinevaid taimi, mida tunned. Paku neid loomale.
     Selgita, milliseid taimi loom eelistab, milliseid ta üldse ei söö.
3) Uuri lähemalt ja iseloomusta taimi, mida loom ei söönud.
4) Uuri loomadele mittesöödavaid taimi ka luubiga.
     Proovi iga taime murda, peenestada, nuusutada. Võrdle tulemusi.
5) Tee katsest järeldusi.

        Kas oskad vastata?

1. Miks sama katset ei saa teha kassi või koeraga?

2. Miks enamik neist loomadest söövad leiba?

3. Millest teod talvel toituvad?

4. Kuidas saavad talvel süüa meie kariloomad?

Kuidas loomad end kaitsevad?

     Loomadel on end veidi kergem kaitsta.
     Kõige lihtsam viis enda kaitsmiseks on kiire ärajooksmine. Nii toimivad paljud taimtoidulised loomad. Kiskjadki võivad eest joosta, ent eelistavad mõnikord rünnata.

Lihatoidulistel loomadel on tavaliselt teravad hambad (imetajatel) või suised (putukatel), millega on võimalik vaenlasele vastu astuda. Nii on lugu täiskasvanud loomadega.      Näiteks täiskasvanud liblikas lendab ohu korral eemale. Tema vastne, röövik, ei saa aga kiiresti liikuda. Röövikul on kas pikad harjased või kirev silmi meenutav muster; mõned röövikud on aga ümbritsevaga sama värvi ega torka üldse silma. Herilane pole kuigi kartlik loom, sest ta loodab oma astlale.

     Kasuta töövahendina loomaraamatuid, fotosid loomadest, telefilme jm.
Loomadega katsetamine ei ole ohutu, sest võib katsealusele halvasti lõppeda. Sel põhjusel püüame küsimustele vastata raamatute ja teiste infoallikate abil.  

1. Selgita. miks on mitmed röövikud (liblikavastsed) ogalised või suurte värvikate silmtäppidega?
2. Kuidas on päevapaabusilmale kasulik tema tiibade muster?

3. Miks on emapardid pruunihallikirjud? ....................................................................... ...................................................................... ...................................................................... ....................................................................... ....................................................................... ...................................................................... 4. Mis värvi on looduses pardipojad? ...................................................................... Miks kodupardi pojad võivad olla kollased?

5. Püüa raamatutest leida sirelase pilt. Keda sirelane meenutab?
    Kuidas tema värvus on seotud kaitsega ärasöömise vastu?
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................

6. Millised looduslikud vaenlased on rebasel?Kuidas rebane end nende eest kaitseb?
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................