Kuulmine

     Kuulmine ehk helile reageerimine  on mitmetel loomarühmadel hästi arenenud.

See, mida me kuuleme helina, on tegelikult õhus, vees või tahkes keskkonnas toimuv võnkumine.      Kui lained jõuavad mingi membraanini, näiteks kõrva trummikileni, hakkab see ka kaasa vibreerima, ärritades kuulmisretseptoreid, mille kaudu teade jõuab meie ajju. Aju mõistab võnkumist heli või mürana. Milliseid inimese kõrva osi on vaja kuulmiseks? .................................................................................. ..................................................................................

      Loomade kuulmise uurimisel on püütud vastust saada järgmistele küsimustele:
a) kas loom üldse kuuleb?
b) kas ta kuuleb häälevarjundeid?
c) missugustes võnkesagedustes ta häälevarjundeid kuuleb?

     Loomade omavaheline häälitsemine ja neile reageerimine on kinnitus sellest, et nad kuulevad üksteise häälitsusi.
     Enamik häälitsustest on suhtlemissignaalid, kuid loomad kasutavad helisid ka oma asukoha kindlaksmääramisel ja saagi püüdmisel.

     Kuidas kuulevad putukad?

     Mitmetel putukatel, eriti sellistel nagu tsikaadid, rohutirtsud, kilgid, kes teevad ise häält, on olemas erilised organid, mis sarnanevad ehituselt teataval määral inimese kõrvadega ja mille kohta on kindlaks tehtud, et need täidavad kuulmisorgani ülesannet.
     Paljude rohutirtsude "kõrvatrummid" asuvad jalgadel.

    Näib, et putukad ei suuda eristada helide kõrgust. Nad on tundlikud helide intensiivsuse ja rütmi suhtes.

Ritsikad tekitavad helisid, hõõrudes oma tagajalgu vastu keha, et meelitada juurde emaseid. Emase ligimeelitamiseks ei ole tähtis, millise kõrgusega on heli, oluline on selle heli tempo, valjus ja rütm, mis tavaliselt lõpeb järsult.

Putukate kuulmismeele tundlikkus liigiti on erinev.      On neidki putukaid, kes kuulevad ultrahelisid. See on kohastumine vaenlaste, näiteks nahkhiirte avastamiseks, kes saadavad välja peamiselt ultrahelisid.

     Tuulevaiksel suveõhtul hulgana ringilendavatele nahkhiirtele ja õnnetutele ööliblikatele, kes neid kuulevad ja peavad vältima, on õhtu kõike muud kui rahulik. Nahkhiirte tekitatud ultrahelid kõlavad neile reaktiivlennuki üürgamisena läheduses.

     Enamik selgroogseid kuuleb väga hästi.

     Vees, kus helilained liiguvad kiiremini ja kaugemale kui õhus, kus nähtavus praktiliselt puudub, kasutavad loomad sidepidamiseks peamiselt heli.
     Kalade kuulmine oli kaua aega vaidlusküsimuseks. Nüüd on kindlaks tehtud, et kalad reageerivad helivõnkumistele ja tekitavad neid ka ise, hõõrudes oma uimi vastu keha või tekitades heli lõpusekaartega. Ometi on kalade omavaheline suhtlemine helide abil nõrgemalt arenenud kui teistel loomadel.
     Helisid püüavad kalad kuulmiselunditega, mis asuvad nende kolju sees, aga samuti nahaga. Kaladel on olemas eriline küljejooneelund, mis reageerib vee võnkumistele.

     Kahepaiksed ja paljud roomajad häälitsevad mitmekesiselt.
     Kuidas kuulevad nad aga helisid?

Kuidas ja mille jaoks tekitavad konnad helisid? .......................................................................... .......................................................................... ........................................................................... ........................................................................... ........................................................................... ........................................................................... ...........................................................................

Kindlasti oled sa kuulnud maotaltsutajatest, kes madu vilepilliga tantsima meelitavad.      Teadlased on välja selgitanud, et madu ei soorita tantsuliigutusi mitte seetõttu, et ta kuuleks muusikat, vaid ta jälgib pilguga maotaltsutaja vilepilli liikumist. Vaatajatele aga näib, et madu tantsib helide saatel. Uuri järele, kas Eesti roomajad kuulevad helisid? ........................................................................ ........................................................................ ........................................................................ .........................................................................

     Katsed on näidanud, et linnud eristavad heli toone nii kõrguse kui ka tugevuse järgi. Mõned laululinnud suudavad omandada nende liigile võõrast lauluviisi. Näiteks noored varblased, kes kasvasid kanaarilindude puuri juures, hakkasid ka nende moodi laulma.

     Lindudel on ka võime määrata heli asupaika kuulmise järgi.
     Isaslinnu laul meelitab juurde emaslinde ja tõrjub võistlejaid. Kuna eri liikide laulud on erinevad, puudub oht, et emast meelitatakse võõra liigi juurde.

     Kas linnud peavad laulmist õppima?
     Paljud liigid omandavad liigile omase laulu, kuulates sama liigi vanalindude laulu. Kui noorlinnul puudub võimalus liigikaaslastelt õppida, on tema laul võrdlemisi ühetooniline, kuigi siiski sarnane liigikaaslaste laulule. Selgub, et lauluvõime on osaliselt sünnipärane, kuid palju sellest vajab väljaarendamist.

    Imetajate kuulmisteravus - tundlikkus nõrkade helide suhtes - on üldiselt hea, paljud liigid kuulevad inimesest paremini.    

Kuuldava võnkesageduse piirid on suurel osal imetajaist sarnased. Mõned loomad, nagu koerad ja nahkhiired, võivad kuulda ka palju kõrgemaid toone.     On kindlaks tehtud, et vanusega  kuuldavate võnkesageduste hulk väheneb ja me ei kuule enam kõrgemaid helisid. Millise Eesti laululinnu hääl on nii kõrge tooniga, et seda võivad kuulda ainult inimesed, kellel on hea kuulmine? ...............................................

Nahkhiir saadab lennates impulssidena välja väga lühikesi helilaineid (ultrahelisid). Mõned tekitavad laia hajuva helivoo, teised aga kitsa heliriba, mille suunda võib muuta.      Ümbritsevatelt esemetelt peegelduvad helilained tagasi. Kaja annab nahkhiirele infot esemetest tema teel ja toidust õhus.      Erinevad nahkhiireliigid püüavad kaja erinevalt. Kajalokaatoriteks on nahkhiire kõrvad, suu ja mõnedel liikidel ka nina.      Kajalokatsiooni kasutamine võimaldab  nahkhiirel pimedas tegutseda.

Joonisel 1 näed, kui suur osa nahkhiire tekitatud helist peegeldub putukalt tagasi. Joonisel 2  näed, kuidas orienteeruvad nahkhiired pimedas ruumis lendamisel.

1.

2.