Nägemine
Nägemine ehk valgusele reageerimine on üks loomade tähtsamaid meeli. Aga mitte kõik loomad ei näe ühtesid ja samu asju ühtviisi.
Loomad pole ühtemoodi tundlikud valguse ühe ja sama laineala suhtes.
Paljud loomaliigid, sealjuures ka inimene, on kohastunud eristama just nähtavat valgust.
 |
Mesilased ja paljud teised putukad eristavad hästi ultravioletset valgust, mida inimesed ei näe. Ultravioleti nägemine võimaldab putukatel looduses eristada mitmesuguseid märke ja signaale, mis on vajalikud nende ellujäämiseks. |
Paljud õied peegeldavad ultravioletset, putukatele nähtavat valgust. Mitmetel õitel on kroonlehtedel täppe ja triipe, mis juhivad putukat õie keskele tolmukate juurde.
| Võrdle, kuidas paistavad õied inimese silmale (vasakul) ja mesilase silmale (paremal). Parempoolsed õied on pildistatud läbi ultravioletse filtri, et näidata mustreid, mis on loomulikus olekus nähtavad neile, kes eristavad ultravioletset valgust.
|
|
Loomad eristavad värve inimestest erinevalt või reageerivad üksnes värvi heledusastmetele.
Teadlased on avastanud, et paljud putukad ei erista punast valgust.
Kuidas näevad siis mesilased punaseid õisi? Need õied, mis meile näivad punased, peegeldavad tagasi suurema osa sinist valgust. Seda putukad näevadki.
"Nägemiseks" on peale silmade ka teisi vahendeid.
Üks osa kiirgusest on infrapunane, mis on teatavat liiki soojusenergia.
| Mõningatel olenditel, eriti lõgismadudel ja selle sugulasliikidel, esineb silmade ees, neist pisut allpool kaks õhukese membraaniga kaetud lohku. Membraanis on umbes 100 000 korda rohkem soojust eristavaid närvilõpmeid, kui on inimese niisama suurel nahaosal. Niisuguse tundliku meeleelundi abil võivad lõgismaod kindlaks teha oma püsisoojase saaklooma asukoha. Nad määravad temperatuuri abil objekti suuna, kust soojus tuleb, ning see tagab saagi täpse tabamise. |
 |
 |
|
Paljud ussid ja limused tajuvad valgust hajusalt oma naha abil nagu inimene soojust. Taolised loomad eristavad sisuliselt vaid valgust pimedusest. Parimal juhul suudavad nad kindlaks teha, millisest suunast valgus tuleb, esemete nägemisest ei saa aga juttugi olla.
-
Millised piltidel olevatest loomadest ei erista valgust silmadega?
 |
|
 |
 |
 |
 |
Loomad ei näe võrdselt hästi.
Mõned neist on võimelised eristama esemete üksikuid detaile, teised ei suuda aga esemeidki täpselt näha.
Loomade nägemisteravus oleneb nende silmade ehitusest.
Loomariigis on laialt levinud kaks erinevat silmatüüpi.
Putukatel on liitsilmad, suuremal osal selgroogsetest loomadest aga kaamerasilmad.
Kaamerasilm sarnaneb oma ehituselt ja valguskiirte käigult fotoaparaadiga.
Silmas asuv lääts koondab läbi silmaava langevad valguskiired kokku ja silma tagaseinale ilmub ümberpööratud kujutis.
Liitsilmad koosnevad paljudest väikestest silmakestest.
Iga silmake laseb läbi ainult ühe, otse silma tungiva kiirtekimbu. Nii tekib putuka silmas kujutis, mis koosneb üksikutest üksteise kõrval asuvaist pilditükkidest. Niisugust nägemist nimetatakse mosaiiknägemiseks.
 kaamerasilm |
 liitsilm |
-
Uuri välja, millistel loomarühmadel loetletud loomadest on kaamerasilmad.
Valed vastused tõmba maha ja täienda loetelu õigete loomanimedega.
Kaamerasilmad on järgmistel loomadel: kiil, kaheksajalg, tigu, ämblik, lind,
...................................................................................................................................
....................................................................................................................................
...................................................................................................................................
-
Millistel loomadel on liitsilmad? .............................................................................
Kaamerasilma nägemisteravus on tunduvalt suurem kui putuka liitsilmal.
Mesilane ei ole võimeline eristama lähedalasuvaid punkte teineteisest - punktid sulavad kokku ainsaks punktiks. Inimese nägemisteravus kaamerasilmadega on palju suurem, eriti hästi arenenud silmad on aga lindudel.
Loomulikult on heal nägemisteravusel palju eeliseid. See võimaldab röövloomadel kaugelt saaki märgata ning samuti saakloomadel põgeneda röövloomade eest.
| Loomadel on tähtis eristada ka objektide liikumist enda ümber. Loomad reageerivad erineva kiirusega liikuvatele objektidele erinevalt. Näiteks mitmed putuktoidulised loomad eristavad eriti selgelt just liikumist enda ümber, kuid ei suuda märgata paigalolevaid esemeid. |
|
-
Kirjelda, kuidas käitub kärnkonn toidujahil!
..................................................................................................................................
....................................................................................................................................
...................................................................................................................................
Loomadele pole võõras ka kujundite (ring, ruut, kolmnurk) eristamine.
Niihästi putukad, kalad, linnud kui ka imetajad suudavad eristada mitmesuguseid kujundeid.
Miks on vormide eristamise võime tähtis? Kõige paremini eristaval loomad selliseid kujundeid, mis on neile tähtsad elu alalhoiu seisukohalt.
 |
On kindlaks tehtud, et mesilased eristavad eelkõige kujundeid, mis sarnanevad õitega, kuid ei tee vahet kolmnurga ja ruudu vahel. Ka paljud teised lendavad putukad on võimelised mitmesuguseid vorme eristama. See on vajalik looduses orienteerumisel ja oma pesa leidmisel. Näiteks mäletavad kaevurherilased oma uru asukohta kruusakivikeste, käbide ja rohututikeste asetuse järgi oma uru ümber. |
Mõnikord tajume seda, mida me näeme, tunduvalt teisiti, kui see on tegelikult. Seda nimetatakse optiliseks illusiooniks.
Selliseid nägemisillusioone esineb ka loomadel ning mõned loomad on õppinud seda suurepäraselt ära kasutama.
|
|
Mitmetel liblikaröövikutel on kehal silmadega sarnanevaid kujundeid. Need näivad saaki otsivatele lindudele tõeliste silmadena.
Silmlaike on paljudel päeva- ja ööliblikatel, kuid neid esineb ka mardikatel. |
|
Suur-punasuru rööviku kehal on silmlaigud.
