Liigile omase etogrammi koostamine

     Loomaliigi käitumise uurimine algab liigiomase käitumise kirjeldamisest.
     Enne kui me saame uurida, kuidas käitumine omandatakse, või mis selle väljakujunemist põhjustab, või kuidas see käitumine mõjutab looma ellujäämist ja paljunemisvõimet, peame me teadma, milline on vaadeldavale loomaliigile iseloomulik käitumine. Teisisõnu, peame me koostama täieliku kirjelduse loomale iseloomulikest liigutustest, häältest, poosidest jne., samuti aga ka käitumisiseärasustest, mis loomaliigil avalduvad erinevates situatsioonides. Kõik need käitumisviisid kokku moodustavad looma käitumise etogrammi.
     Etogramm on niisiis looma käitumisviiside loend, mis kirjeldab sellele liigile omast käitumist.
     Etogrammi abil liigitatakse loomale omased käitumisviisid, ning see teeb võimalikuks loomade käitumise uurijal avastada looma neid käitumisviise, mis seostuvad paljunemise, paaritumise või ellujäämisega. Samuti on lähedaste liikide etogrammide võrdlemise abil võimalik teha oletusi, millisel viisil kujunes välja loomaliigile iseloomulik käitumine.

     Pole võimalik anda ühest juhist käitumise kirjeldamiseks.
     Käitumise kirjeldamiseks on mitu erinevat teed - struktuuri alusel,  järelduste alusel, suhete alusel.
     Käitumise struktuuri alusel tehtud kirjeldustega iseloomustatakse füüsilise käitumise ilminguid -  looma hoiakuid, liigutusi ja hääli jne.
     Järeldused on oletatavad tähendused, mida looma käitumine võiks kujutada tema enda, teda ümbritseva keskkonna ja teiste organismide suhtes - näiteks, kirjeldatakse käeviibet kui "tervitustseremooniat", samasugused on ka käitumise kirjeldused "otsib toitu", "põgeneb kiskjate eest" jne.
     Suhete alusel kirjeldatakse looma käitumisviise teiste organismide või keskkonna suhtes - kellega loom koos on või kus ta on, mitte mida ta teeb.

     Looma käitumise liigitamine nõuab hoolikaid vaatlusi. Eriti keeruline on koostada sulle tundmatu käitumisega loomaliigi etogrammi. Seepärast on soovitatav esmalt tutvuda mõne tuntud liigi käitumise etogrammi koostamisega. Selleks liigiks võib olla kodus peetav koer, kass, merisiga või hamster, aga kui võimalik, siis võiks läbi viia uuringu valgete hiirtega.

Valgete hiirte etogrammi koostamine

Katsevahendid: valged hiired (iga õpilasterühma kohta 1), akvaariumid, toidunõud, jooginõud, hiirte transportimise puur, minutinäitajaga kellad, paber, pliiats

1. Uuritavad loomad tõstetakse üksikuna eraldi puuridesse.Iga vaatlusrühm saab jälgimiseks ühe puuri.

2. Kuna loomad satuvad tundmatusse keskkonda on nad esialgu hirmunud.
Laske hiirtel tutvuda uue elupaigaga, kuni ta on vaatlemiseks piisavalt maha rahunenud. Jälgige ja pidage arvet, kui kaua aega võttis hiirel uue keskkonnaga harjumine.
Mille järgi te otsustasite, et hiir on asunud puuriga tutvuma?

3.Esimene vaatlusperiood.
Esimene vaatlusperiood kestab ühe tunni.
Selle vältel on uurijate ülesanne kindlaks teha, milliste käitumisviiside alusel hakatakse edaspidi hiire käitumist registreerima ( näit. jooksmine, söömine, magamine jne.)
Loendatakse ära, mitu korda tunni jooksul üks või teine käitumisviis esines.
Igat käitumiskategooriat püütakse kirjeldada üsna täpselt, et ka teistel oleks võimalik seda looma käitumisviisi kirjelduste põhjal ära tunda.

4. Esimene käitumisvaatlus - üksikisendi käitumine
Esimene vaatlusperiood kestab ühe tunni ja seda kasutatakse hiirte käitumise etogrammi koostamiseks.
Vaatlus toimub regulaarsete intervallide järel (2 min.)
Jälgitakse, milline on hiire käitumine vaatlushetkel.
Vaatlustulemused registreeritakse tabelis.

Näit.

Vaatlustulemusi saab kasutada, arvutamaks, mitu % ajast kulus hiirel igale tegevusele. Samuti on võimalik kindlaks teha, millises järgnevuses need tegevused esinesid.

5. Teine vaatlusperiood - käitumine grupis
Teine vaatlusperiood kestab ühe tunni.
Kahe vaatlusrühma hiired paigutatakse juhusliku valiku alusel paarikaupa puuridesse nii, et ühte satuksid 2 emast või 2 isast hiirt.
Vaatlemisel kasutatakse samasugust meetodit nagu esimeses vaatluses, kuid registreeritakse mõlema hiire tegevused ja nende vastastikused käitumisviisid.

6. Tulemuste analüüs ja esitamine.
Tulemuste põhjal koostab iga rühm hiire etogrammi. Etogrammi andmed võib kokku võtta tulpdiagrammina.
Kasutades oma andmeid hinnatakse:
- kui kaua üks või teine käitumisviis kestis
- kui sage oli üks või teine käitumine 
- millises järgnevuses esinesid vaadeldaval hiirel erinevad käitumisviisid

7. Arutelu.
Kas etogramm on piisavalt efektiivne looma käitumise tundmaõppimise viis?
Kas laboritingimustes läbi viidud vaatluste abil saab objektiivse pildi liigile omastest käitumisviisidest?
Kas jälgimine on effektiivne viis täieliku etogrammi saamiseks?Kas ja kuidas oleks jälgimist võimalik automatiseerida?Millised on visuaalse jälgimise ja automatiseeritud jälgimise head ja vead?
Millise liigi käitumist võiks kasutada võrdlusena, uurimaks kas hiire käitumine pärineb ühiselt esivanemalt omandatud käitumisest?
Milliste loomade etogramme oleks sama meetodikaga võimalik koostada?
Kuidas saaksid sa koostada inimese käitumise etogrammi?