Miks uurida loomade käitumist?
Loomad ja nende käitumine on inimesi alati huvitanud.
Kunagi huvitasid loomad inimesi põhiliselt jahiobjektidena. Loomad varustasid inimesi toiduga ja nii olid teadmised võimalike toiduobjektide käitumisest jahilkäigu õnnestumiseks väga olulised.
| Loomadel oli suur tähtsus ka inimeste varasemates uskumustes - rituaalides püüti loomade käitumist jäljendades saada neilt jõudu ja tarkust. Loomade käitumise tähelepanelikust jälgimisest annavad tunnistust muistsed kaljujoonised, millel loomi on kujutatud väga elutruult. |
|
Loomade tähtsus pole muidugi tänapäevalgi kadunud. Koduloomi peetakse liha, munade, piima või villa saamise eesmärgil, lemmikloomadena, katseloomadena. Kuigi meie elu sõltub väga palju loomadest, tunneb enamik inimesi loomade käitumist pealiskaudselt.
 |
Tihtipeale omistatakse loomadele inimlikke omadusi, väites, et koerad on "süüdlasliku näoga", kui tabame neid oma voodist pikutamast ja et kassid on "armukadedad", kui perre sünnib juurde väike laps. Oma lemmikloomadest mõtleme kui pereliikmetest, metsloomadele aga omistame julmust, kurjust ja teisi taunitavaid omadusi.
1. Mis võiks põhjustada selle koera käitumist pildil? |
Loomade käitumist ei saa samastada inimeste käitumisega. Loomad ei mõtle nagu inimesed. Miks siis loomad käituvad eri olukordades nii nagu nad käituvad? Sellele annab vastuse loomade käitumise teaduslik uurimine - etoloogia.
Millised on põhilised küsimused, mis huvitavad meid loomade käitumises?
1. Mis põhjustab loomade käitumist?
2. Kuidas muutub looma käitumine sünnist surmani?
3. Millest on välja kujunenud loomade käitumine?
4. Kuidas aitavad erinevad käitumisviisid loomadel jääda ellu ja anda järglasi?
2. Lisa siia küsimused, mis sind huvitavad! ............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
Loomade käitumise uurimisel saab kasutada erinevaid teaduslikke lähenemisviise.
Tundes loodust, on bioloogidel või etoloogidel lihtne välja pakkuda mitmeid oletusi, mis looma üht või teist käitumisviisi võiksid põhjustada, kuidas loom võiks käituma hakata või milliseks võiks looma käitumine kujuneda tulevikus.
Näide!  Kevadel võib näha isatuvisid pugusulgi kohevile ajamas ja ennast keerutamas ja ematuvide läheduses kudrutamas. |
Võimalikud seletused:
- Tuvid keerutavad ennast, et näidata end paremini oma tulevasele partnerile ja et näida suuremate ja tugevamatena. |
Alati peab meeles pidama, et kuigi väljamõeldud seletus tundub loogiline, ei tähenda see veel, et see oleks korrektne.
Teadus nõuab peale oletuse püstitamist ka selle kontrollimist. Tuleb läbi mõelda, millisel viisil saab oletust kontrollida: kas katseliselt või vaatlustega. Õige vastus leitakse siis, kui püütakse oletusi katseliselt tõestada või ümber lükata.
3. Paku välja ideed, kuidas kontrollida mõnda eeltoodud oletust tuvi käitumise kohta!
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
Ka vaatlusi läbi viies peame suhtuma kriitiliselt sellesse, mida arvame end nägevat, sest mõnikord "näeme" me seda, mida tahame näha, mitte seda, mis toimub tegelikult.
| Järgnevalt üks näide nahkhiirte uurimisest. Kaua aega hämmastasid nahkhiired inimesi oma salapärase võimega pimeduses millegi vastu põrkumata lennata. Enamik inimesi uskus, et nahkhiired on saanud oma võime pimedusejõududelt. |
 |
Mungakloostri ülemat Lazzaro Spallanzanit ei rahuldanud see seletus. Ta püüdis mõned nahkhiired ja asus nendega katsetama.
Kõigepealt otsustas ta kontrollida, kas nahkhiired näevad pimedas.
Ta vedas toa risti-rästi täis siidniite, niitide külge aga sidus kellukesed, kattis aknad tihedalt kinni ja laskis nahkhiired lahti. Kellukesed ei helisenud - järelikult nahkhiired ei puudutanud siidniite.
Seejärel kleepis ta nahkhiirte silmad kinni, kuid tulemus oli ikka sama - kellukesed ei helisenud, kui nahkhiired toas lendasid.
4. Millise järelduse sai teadlane sellest teha?
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
Hiljem avastati, et kui nahkhiirte kõrvad kinni kleepida, siis eelistavad nad paigal istuda, ja kui lendavadki, siis põrkavad vastu takistusi. Sama juhtub, kui sulgeda nahkhiirte suu.
5. Milliseid oletusi saab nende teadmiste põhjal teha?
.......................................................................................................................................
......................................................................................................................................
......................................................................................................................................
6. Uuri, kuidas seletatakse nahkhiirte võimet pimeduses orienteeruda tänapäeval!
Kasutada võid raamatuid:
"Imekompassid" - K.Jossifov, "Kaja inimese ja loomade elus" - D.R.Griffin, "Loomade käitumine" - N.Tinbergen
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
....................................................................................................................................
....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
....................................................................................................................................
| Raamatutest, mis jutustavad loomade käitumisest, võid leida hulga põnevaid kirjeldusi sellest, kuidas teadlased on uurinud üht või teist loomade käitumise iseärasust.
Loomade käitumist on uuritud nii vabas looduses kui ka laborites. Siit kerkib aga küsimus, millele me sageli ei mõtle - igaühel siin maailmas, ka loomadel, on õigus rahulikule elule. Loomade uurimisel laboritingimustes tuleb seepärast kindlasti kinni pidada eetikareeglitest, mis lähtuvad katselooma heaolust. 7. Pane siia kirja tingimused, mis on hädavajalikud elusolendi heaoluks: |
 |
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
....................................................................................................................................
...................................................................................................................................
...................................................................................................................................
Kui oled otsustanud mõnd elusolendit uurima hakata - olgu selleks siis putukas, ussike, hiir, hamster, merisiga või sisalik, pead kõigepealt endale selgeks tegema tema vajadused ning alles seejärel tasub mõelda katseloomade võtmisele. Juba enne vaatluste algust pead ka teadma, mida teha katseloomadega pärast seda, kui vaatlused on lõppenud.