Ühiselu
Leidub väga vähe loomi, kes ühel või teisel viisil poleks "ühiselulised". Kõigil ühiselulistel suhetel on sarnane eesmärk - loomaliigi säilimine.
Üheks kooselu vormiks on loomade kolooniad. Koloniaalne eluviis annab loomadele parema kaitse vaenlaste eest ja suurema võimaluse ellu jääda.
| Kui võtta puhtaveelise järve või tiigi kaldataimi ja paigutada need klaasnõusse, saab paari tunni pärast sealset elu uudistama hakata - taimevartelt võib leida umbes 1 mm pikkusi sammalloomade kolooniaid. Vaatlusel tasub appi võtta 5–10-kordse suurendusega luup.
Magevees elavad ühe sammallooma liigi isendid on koloonias kõik ühesugused. Meres elutseb aga palju liike, kelle koloonias on üksikisendite vahel kujunenud tööjaotus. Osa koloonia liikmeid hangib pikkade püügikombitsatega kolooniale toitu, teise osa ülesanne on anda järglasi. Mõnede koloonia liikmete ülesanne on eemale peletada vaenlasi. |
|
| Kolooniatesse kogunemisel võib olla mitmesuguseid põhjuseid.
Kindlasti oled suvel näinud tihedalt lehetäidega kattunud taimi. Lehetäidel on palju vaenlasi - neist toituvad linnud, mitmesugused putukad (lepatriinud, sirelased) jt. loomad. Ainus võimalus ellu jääda on kiiresti sigida. Lehetäide arengutsükkel on lühike, soodsates tingimustes järgneb põlvkond põlvkonnale iga paari nädala tagant. Seetõttu elavad lehetäid suurte kolooniatena. Nii on võimalus, et rünnaku korral jääb kasvõi mõni üksik isend ellu ja tagab uue põlvkonna. Hulgana kokkuhoidmine on putukavastsetele kasulik, sest nii säilitavad nad paremini arenemiseks vajaliku temperatuuri ja kiirendavad üksteise arenguprotsessi. 1. Leia näiteid putukate kogunemisest kolooniatesse! |
|
|
Koloniaalne eluviis on omane ka paljudele lindudele.
2. Uuri ja too näiteid lindudest, kellele on omane moodustada pesitsemisperioodil kolooniaid! |
3. Mille poolest võiks erineda koloonia serval ja koloonia keskel pesitsevate lindude pesitsemise edukus? Uuri kirjandust ja selgita!
............................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
Loomade käitumise uurijad on teinud ka tähelepanekuid, et koos parves toituvad linnud leiavad rohkem toitu kui üksiklinnud - põhjus on selles, et linnud stimuleerivad üksteist toitu otsima. Tänu üksiku linnu leitud toiduallikale võib söönuks saada terve parv.
Lendlased, keda enamasti tuntakse nahkhiirte nime all, on loomad, kes eelistavad jahti pidada üksinda. Ometi on lendlaste elutsüklis teatud perioode, mil loomad kogunevad kokku kolooniatesse.
Mai lõpus moodustavad emased lendlased poegimiskolooniaid kirikutornidesse, kuhu võib kuuluda mitukümmend kuni sada looma. Niisugustes kolooniates püsib kõrge temperatuur, mis mõjub soodsalt loote arengule. Kolooniaid moodustavad lendlased ka talveperioodil. Talvituskolooniad on mõnikord suured, koobastesse võib koguneda sadu või tuhandeid isendeid. Kui õhutemperatuur koopas langeb, kogunevad loomad gruppidesse.
Eesti meresaared ja laiud on seni olnud Läänemere hallhüljestele üheks edukaimaks poegimispiirkonnaks - veebruaris-märtsis poegivad hülged Läänemere ulguosa saartel ja laidudel moodustuvates poegimiskolooniates. Hülgepojad on esimesel elukuul väga abitud, ega oska isegi ujuda. Koloniaalne pesitsemine võimaldab hüljestel paremini kaitsta oma poegi ja märgata kiiremini lähenevat hädaohtu.
4. Kas tead veel Eestis elavaid imetajaid, kellele on iseloomulik koloniaalne eluviis?
Mitmetel loomaliikidel valitseb grupi liikmete vahel tööjaotus. Rangelt välja kujunenud tööjaotus on näiteks ühiselulistel putukatel - sipelgatel ja mesilastel.
5. Selgita joonisel toimuvat. Vajadusel otsi kirjandusest ja internetist lisainfot!
Metsakuklaste koloonia
..............................................................................................................................................
..............................................................................................................................................
..............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
6. Nimeta põhjusi, miks on loomariigis levinud koloniaalne eluviis!
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
..............................................................................................................................................