Kuidas pojad õpivad?

    Loomi jälgides mõtleme me harva, et nende käitumine on suuresti kaasa sündinud ja et vaid väga väike osa käitumisviisidest on loomadel elu jooksul õpitud.
     Loomade õppimisvõime ja nende kaasasündinud omadused on loomade käitumise uurijatele pakkunud palju mõtlemisainet. Mõnikord on loomade käitumine väga keerukas ja näib inimesele olevat läbimõeldud ning kaalutletud. Tegelikult see aga nii ei ole, sest paljudel loomadel pole võimalik oma vanematelt midagi õppida. Vanemate hoolitsus nende eest piirdub vaid sobiva elupaiga valimisega.

     Mõnedele putukatele, näiteks kaevurherilastele, on omane keerukas pesaehitusviis, mis lõpeb järglastele sobiva tõugu valimisega, kuhu kaevurherilane muneb oma munad.
     Kaevurherilase pojad vajavad kasvades elusat toitu. Seetõttu muneb kaevurherilane oma munad tõukudesse, kellel ta eelnevalt halvab mürgi abil liikumisvõime. Tõugud peidab ta liiva sisse kaevatud spetsiaalsetesse urgudesse.
     Kuigi kaevurherilase tegevus pesa ehitamisel ja poegade toiduga varustamisel näib väga keeruline ja ettekavatsetud, on teadlased huvitavate katsetega siiski kindlaks teinud, et kogu kaevurherilase tegevus on kaasasündinud - herilane lihtsalt kordab liigutusi, mille täitmine tagab uute kaevurherilaste põlvkonna sündimise. Noored kaevurherilased ei näe kunagi oma ema ega saa õppida tema käitumist jälgides, ometi järgivad nad tulevikus täpselt samu tegevusi kui nende emagi.
    Samasugust kaasasündinud käitumist võime tähele panna kõikidel loomadel.  

     Kui soovime saada usaldusväärseid andmeid selle kohta, kas teatud käitumine on kaasasündinud või tekib ja kujuneb õppimise tulemusel, peame tegema sellekohaseid katseid.
     Meil on lihtne jälgida uute käitumisviiside ilmumist ja või nende täiustumist. Suhteliselt palju raskem on avastada, millest need muutused on tingitud.
     Huvitavaid katseid uurimaks loomade kaasasündinud tegevusi ja nende õppimisvõimet on teinud väga paljud loomade käitumise uurijad. Alljärgnevalt toome mõned näited nende katsetest.

     Uurija Konrad Lorenz avastas, et lindudele on väga tähtis, keda nad näevad pesas esimesena pärast koorumist. Kuna enamasti on tegemist linnuemaga, on just tema see, keda linnupojad oma emana tunnistavad ja kellele nad järgnevad ja kelle käitumist püüavad jäljendada.
     Seda protsessi nimetavad teadlased vermimiseks.
    Kui linnupojad näevad mõnd teist lindu või Konrad Lorenzi katses teda ennast, võib juhtuda, et vermimise käigus hakkavad nad tunnistama teda oma emana.

1. Miks on vermimine on looduses otstarbekas?
..........................................................................................
.........................................................................................
.........................................................................................
.........................................................................................
.........................................................................................

2. Kas emalinnu äratundmine on hanepoegadele kaasasündinud või õpitud? Põhjenda!
.........................................................................................
.........................................................................................
.........................................................................................
.........................................................................................
.........................................................................................

     Munast koorunud kajakapojad hakkavad toidu mangumiseks taguma nokaga vastu emakajaka kollasel nokal olevat punast laiku. See vallandab emalinnul toidu öökamisega ja poeg saab ema nokast toitu võtta.
     Kui hõbekajaka pojale, kes on koorunud inkubaatoris ega pole kunagi näinud emalindu, näidata erinevaid nokamudeleid, valib ta nokkimiseks enamasti punase laiguga mudeli, mis sarnaneb emalinnu nokale.

3. Põhjenda, kas kajakapoeg leiab emalinnu noka kaasasündinud käitumise või õpitud käitumise tõttu! .....................................................................................
.....................................................................................
.....................................................................................

     Teadlane Niko Tinbergen pani tähele, et linnupojad manguvad alati toitu, sirutades oma päid vanalinnu pea poole.
    Uurides seda käitumist mitmesuguste papist mudelitega avastas Tinbergen, et igasugune vahetult nende peade kohal kergelt liikuv objekt kutsub linnupoegades esile manguva suuavamise.
     Katsetades erinevate mudelitega jõudis teadlane järeldusele, et pojad võivad manguda asjade suunas, mis mitte milleski ei sarnane emalinnuga.
     Nad suudavad väga hästi tunnetada suuruse suhteid "vanalinnu" pea ja keha suhtes, mangudes alati "pea" poole.

   Ka siin on tegu .......................................... käitumisega.

     Kaasasündinud tegevused on tagavad loomade ellujäämise ja võime saada järglasi.

     Peale kaasasündinud tegevuste on paljudel loomadel võime omandada elu jooksul juurde tegevusi ja oskusi, mida nad sünnipäraselt ei oska. Mida kõrgemalt on arenenud looma aju, seda suurem on ka tema õppimisvõime. Paljud eluks vajalikud asjad õpivad loomad katse-eksituse meetodil. Kui näiteks lind haarab noka vahele mittesöödava putuka, siis järgmistel kordadel ta sarnaseid putukaid enam ei püüa.
     Loomade esimeseks õppimispaigaks on nende pesa ja nende vanemate käitumine. Ega ilmaasjata ei öelda, et loomalapsed õpivad mängides.
     Selleks, et harjutada poegi jahti pidama, toovad kiskjad pesa juurde poolelusaid saakloomi, lastes poegadel neid murda. Nii omandatakse jahikogemusi hilisemaks eluks.
     Pesahoidjatel linnupoegadel tuleb lendamine selgeks õppida vanemate eeskuju järgides - vastasel juhul jääbki neil lennuoskus omandamata.
     On teada, et kuigi lauluoskus on laululindudele kaasa sündinud, on normaalse lauluoskuse väljakujunemiseks vaja kuulata liigikaaslase laulu.
     Paljud käitumisviisid on õpitavad vaid kindlal ajavahemikul. Pardi- või hanepoega ei saa vermida igal eluetapil. Arvatakse, et linnud on võimelised omandama suurimat lennuosavust vaid esimestel elukuudel pärast lennuvõimestumist, hiljem muutub see raskemaks.