Pesad ja pojad

Pesad ja pojad

     Kõikidele loomadele pole omane hoolitus oma järglaste eest.
     Emasloom valib oma järglastele küll sobiva elupaiga - munedes oma munad toidutaimede lehtedele, puukooreprakku või loomale, kellest vastsed toituvad, ehk siis heites oma marja või kudu sobivasse veekogusse või munedes liiva sisse - kuid edasist hoolitsust poegade eest ei järgne.
     Enamasti on niisugustel loomadel suurel hulgal järglasi.

rohukonn.jpg (16786 bytes)
Rohukonn ja tema kudu

1. Too näiteid Eesti loomadest, kes oma poegade eest ei hoolitse.
...........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................

2. Mõtle, miks on loomadel, kes oma poegade eest ei hoolitse, rohkem järglasi, kui neil, kes hoolitsevad:
...........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................

     Paljudele loomadele on omane hoolitsus oma järglaste eest. Sellist käitumist nimetatakse lõimetishooldeks.
     Enne poegade ilmaletulekut valmistavad vanaloomad ette sobiva pesapaiga. Mõnedel loomadel piirdub see väikese pesalohu või sobiva põõsaaluse valimisega, teised loomad aga näevad vaeva uru kaevamise või pesa ehitamisega. Põhjus, miks mõned loomad ehitavad pesa, teised aga mitte seisneb selles, kui suur on pesa tähtsus poegade jaoks pärast ilmaletulekut.

pesa2.jpg (30811 bytes)

Enamasti on loomadel, kes oma järglaste eest hoolitsevad vähe järglasi.

Terve hulk loomi on varsti pärast ilmaletulekut võimelised oma vanematele järgnema. Nad arenevad suhteliselt kiiresti ja hakkavad peatselt tarvitama sama toitu, mida nende vanemadki. Enamasti on niisugused järglased loomadel, kes on kiskjatele maapinnal kergesti kättesaadavad ja kes peavad juba varakult olema valmis põgenemiseks.

Lindudest on hästi arenenud pojad kanalistel, kurvitsalistel, partlastel. Nende pojad on kohe pärast munast koorumist kaetud kohevate udusulgedega. Õige varsti, juba paari tunni pärast, on nad võimelised vanematele pesast järgnema. Selliseid linnupoegi kutsutakse pesahülgajateks.

poeg2.jpg (10000 bytes)

Imetajate hulgas on hästi arenenud pojad sõralistel - metskitsedel, põtradel, metssigadel.

Loomade pojad, kes peavad aegsasti oma vanematele järgnema on kiskjate eest varjumiseks kaitstud triibuliste, laiguliste või kirjude mustritega. Nad on ema hoiatuse peale valmis end kiiresti eemale jooksma ja peitma ning jääma peidukohta hiirvaikselt senikauaks, kuni kuulevad uuesti ema kutset.

Teisel osal loomadest on pojad pärast sündimist abitud ja vajavad pikemat aega vanemate hoolitust. Näiteks mitme linnuliigi pojad on sulgedeta, pimedad ja väga abitud - pesast alla kukkudes ei suuda nad iseseisvalt liikuda ega toitu leida. Poegi toidavad nende vanemad sageli terve kuu, enne, kui linnupojad sulistuvad ning õpivad lendama. Niisuguseid linnupoegi kutsutakse pesahoidjateks.

poeg1.jpg (12507 bytes)

rebaseke.jpg (62704 bytes)

Abitud ja pimedad on esimestel elunädalatel ka paljude kiskjate pojad. Seepärast imetavad hundid, rebased kährikud ja teised oma järglasi varjatud pesaurus. Poegade kasvatamine toimub terve suve ja ka siis pole järglased sageli veel täiesti iseseisvad.

< rebasekutsikas

3. Võrdle pesahülgajate ja pesahoidjate ning rohusööjate ja kiskjate käitumist pesa ehitamisel ja poegade eest hoolitsemisel. Mille poolest need pesitsusviisid erinevad?
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
...........................................................................................................................................

4. Uuri ja võrdle jänese ja rebase poegade arenemist. Millest on tingitud sinu arust need erinevused?

	jänesepoeg	rebasepoeg
Milline on pesa?	.	.
Kaua kestab vanemate hoolitsus?	.	.
Millal on võimeline pesast esimest korda lahkuma?	.	.
Millal muutub iseseisvaks?	.	.
Millal sünnivad tema esimesed järglased?	.	.

5. Miks on loomadel, kes oma järglaste eest hoolitsevad vähem järglasi, kui neil, kes järglaste eest ei hoolitse?
...........................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................