Kuidas valitakse paariline?
Loomariigis on iga looma üheks põhiliseks vajaduseks vajadus anda järglasi - nii tagatakse iga liigi edasipüsimine.
Enamik loomi paljuneb sugulisel teel - see tähendab seda, et järglaste saamiseks on vaja emaslooma ja isaslooma.
Üheks suureks probleemiks loomariigis on, kuidas leida endale paariline.
Aega, mil loomad on suguliselt aktiivsed ja otsivad endale paarilist nimetatakse jooksuajaks ehk innaajaks või sigimisperioodiks.
Meie suurimetajate jooksuajad sõltuvad sellest, millal on loomadel kõige kasulikum järglasi ilmale tuua. Nii on metskitsede ja põtrade jooksuaeg hilissügisel, vasikad sünnivad aga kevadel, kui leidub rohkesti rohtu ja varjav lehestik on juba piisavalt tihe. Karude jooksuaeg langeb aga maisse ja juunisse, sest karupojad tulevad ilmale karude talikoopas südatalvel. Huntide ja rebaste jooksuaeg on kevadtalvel - nii sünnivad kutsikad kevadisel ajal, kui saaki on linnupoegade ja abitute loomalaste näol kõige rohkem.
Putukate, kalade, konnade, lindude ja väikeimetajate järglased tulevad ilmale enamasti lühikese perioodi järel pärast emas- ja isaslooma viljastumist. Seetõttu toimub ka viljastamine enamasti kevadel või suvel, kui loomad on aktiivsed.
Jooksuaja algusest saab looma organism teada loodusliku kella kaudu - päevade pikkus ja aastaajalised muutused toovad kaasa munarakkude ja seemnerakkude küpsemise ning vallandavad loomades käitumiste ahela, mis peab viima paaritumiseni. Muutub nii looma käitumine kui sageli ka tema välimus ja tema poolt eritatavad lõhnaained.
Kuna paljud loomad elavad võrdlemisi kaugel teistest sama liigi isenditest, siis on kaaslase leidmine tõsine ülesanne. Enamasti muutuvad loomad sigimisperioodil aktiivsemaks ja hakkavad maha jätma mitmesuguseid lõhna- ja jäljeteateid, kergendamaks vastassugupoole esindajatel nende leidmist. Isakarud näiteks liiguvad piki oma põhiliste valduste piiri, püherdades eelnevalt oma uriiniloigus. Nad hõõruvad turjaga ja laubaga puutüvesid, murravad noorte puude latvu ja tõmbavad tüvedele küünisejälgi. Kui emakaru satub sellisele karurajale, hakkab ta seda mööda edasi liikuma, jõudes viimaks paariliseni.
Lõhnateated on levinud ka putukate maailmas. Lõhnaärriteid - keemilisi ühendeid, mida emased ööliblikad eritavad nimetatakse feromoonideks. Liblikad võivad paaritumiseks kohale lennata kilomeetrite kauguselt, kuna nende lõhnameel on eriti tundlik.
Loomariigis on väga levinud ka pulmahüüded ja kaaslase ligimeelitamine lauluga.
Linnulauluga kevadeti oleme kõik harjunud, kuid kas me mõtleme, mis on linnulaulu eesmärk. Õieti on laulul ja hüüetel mitu ülesannet. Varakevadel on eesmärgiks teatada emasloomadele - siin ma olen, mul on hea pesitsuskoht! Samas on aga teade määratud ka teistele isastele, ütlemaks, et see siin on minu - suure ja tugeva isase territoorium. Kui te siia tulete, kavatsen seda kaitsta.
Linnulaulule sarnased kutsehüüded on ka sokkudel ja põdrapullidel, kelle pasundamist ja möirgeid võib kuulda sügiseses metsas liikudes. Häälte peale tulevad kohale nii emased kui ka isased loomad ja algab jõukatsumine, kuna ühte emaslooma võivad paariliseks ihata mitu põdrapulli.
Ka konnade ja ritsikate pulmalaulud on tuntud.
Kuna liikide laulud on täiesti erinevad, pole ohtu, et meelitatakse ligi võõra liigi juurde.
 Aed-lepalinnu isaslinnu sulestik erineb emaslinnu omast. Uuri, milline on emaslind! |
Paaritumisperioodiks ilmuvad isasloomade välimuses ka mitmed muutused. Mitmed loomad muutuvad värvikamaks, näiteks isasele tähnikvesilikule ilmub uhke hari, ogalikud värvuvad kõhu alt erkpunaseks. Enamikul lindudest on isased kogu aeg emastest kirkama sulestikuga. Värvide eesmärk on ühtlasi nii silma paista kui ka hoiatada. Asendid, mida isasloomad võtavad paarumismängudes ja teiste isaste hoiatamiseks on alati seotud värvimustri efektse esiletulekuga. Uurijad on katsetega kindlaks teinud, et emaslinnud eelistavad sageli uhkema ja kirkama sulestikuga isaslinde, näiteks leiavad pikemate sabasulgedega suitsupääsukesed kergemini paarilise. |
Ühes katses kleepisid teadlased isaslindudele pähe suletuti, mida lindudel normaalselt ei esinenud. See tõstis lindude populaarsust emaslindude hulgas tunduvalt - alati eelistati suletutiga isaslinde. Sellised katsed viitavad sellele, et isaslindude uhke välimus võib olla välja kujunenud seetõttu, et emaslinnud valivad alati uhkema välimusega isaseid, kes omakorda annavad endasarnaseid järglasi. Kui mõne isaslinnu sulestikus tekkis juhuslik värvimuutus, mis muutis ta emastele atraktiivseks, kandus see muutus edasi tema järglastele.
 Pulmarüüs on isasogalikul punane kõht ja sinakasvalge selg, mis on emase ogaliku jaoks ligimeelitavaks tunnuseks. |
|
 Isase metsvindi sulestik erineb emaslinnu omast värvuse poolest. |
| Kuna sügisesed võitlused paarilise pärast on üsna ohtlikud, on sõralistel aegade jooksul kujunenud välja harulised sarved, mis hakkavad kasvama igal kevadel ja saavutavad oma täismõõtmed sügisese pulmamängu ajaks. Mida vanem on loom, seda harulisemad on tema sarved. Suuremate sarvedega loomadel on tihti ka rohkem võitluskogemusi ja nii jäävad nad sügisestes jõukatsumistes enamasti võitjateks.
1. Kas oskad põhjendada, miks on just isasloomad uhkema välimusega? |
|
Paljude loomade käitumine paarumisajal on nende tavakäitumisest erinev.
Emased loomad sageli kardavad isasloomi, seetõttu on isastel paarumisajal välja kujunenud liigutused, mis tõstavad emase usaldust - näiteks kajakad pööravad pea kõrvale emase rahustamiseks, kalad aga rahustavad oma partnerit uimede langetamisega.
 Hallhani "kosimas". |
 Naerukajaka paarumiskäitumine. |
 Albatrosside paarumiskäitumine. |
Paljudel loomaliikidel on paaritumisega seoses kujunenud välja terved liigutuste süsteemid, mida võib kutsuda ka pulmamängudeks.
Mõned mängud on väga lihtsad. Rohu- ja kärnkonnade isased ainult krooksuvad - see meelitab juurde emased ja niipea kui emasloom on jõudnud haardeulatusse, klammerdutakse tema külge. Isane haarab isegi teisi isakonni, kui laseb need kohe lahti, kui need ärritussignaali teele saadavad.
Üsna keerulised paarumismängud on neil loomadel, kes peavad veenduma, et kaaslane neid saaklooma pähe ära ei sööks, näiteks ämblikel.
Põnevad paarumismängud on mitmetel linnuliikidel - näiteks metsistel, tetredel ja tutkastel. Kaladest on huvitav paarumiskäitumine ogalikel.
2. Uuri kirjandust ja leia, millised on ühe nimetatud loomaliigi paarumismängu iseärasused! Kirjuta sellest lühikokkuvõte!
Kasutada võid näiteks N.Tinbergeni raamatut "Loomade käitumine".
......................................................................................................................................
......................................................................................................................................
......................................................................................................................................
......................................................................................................................................
......................................................................................................................................
......................................................................................................................................
......................................................................................................................................
......................................................................................................................................
Uurides loomade paarumiskäitumist on tähele pandud, et enamasti on emasloomad need, kes teevad lõpliku valiku konkureerivate isasloomade seast. Vaid vähestel loomadel on emasloomad isastest aktiivsemad.
3. Mis võib olla selle põhjuseks, et emasloomad jäävad enamasti passiivseks pooleks ega võitle isasloomade pärast?
......................................................................................................................................
......................................................................................................................................
......................................................................................................................................
......................................................................................................................................