PÕHIVARA KORDAMINE: ÕPETAJALE

Kõigepealt kolme eelmise õppeaasta 6. klassi vabariikliku tasemetöö näited.

I ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ EMAKEELEST 6. KLASS

6. märts 1997

A

1. Loe ja vasta küsimustele pala lõpul.

Paljud sõnad rändavad aegade jooksul keelest keelde: koos võõra eseme või uue tähendusega tuleb võõrsilt ka selle nimi. Kakao nimetuse oleme saanud indiaanlastelt, sõna tee ja vastav jook pärinevad Hiinast, kohv Araabiast. Viimasest paigast on tulnud ka sõnad avarii, martsipan ja sohva. Eesti keelgi on teistesse keeltesse sõnu laenanud, nimelt on siit pärit kilu rännanud mitmesse Läänemere kaldail elava rahva keelde. Vahel muutub laenamisel sõna tähendus. Nii on saksakeelne koera nimetus Hund meie keeles hakanud tähistama sama, mis vana omasõna susi.

1. Miks laenatakse teistest keeltest sõnu?

____________________________________________________________

2. Missuguse tuntud joogi nimetus pärineb indiaani keelest?

_____________________________________________________________

3. Millise sõna on eesti keel teistele keeltele laenanud?

______________________________________________________________

4. Mis keelest on pärit sõna martsipan?

______________________________________________________________

5. Mida tähendab sõna hunt meile laenu andnud saksa keeles?

______________________________________________________________

2. Kirjuta lauseisse puuduvad sõnad, igasse lünka üks sõna.

Tavaliselt on mereäärsete rahvaste kaubandus hästi arenenud, sest


_________________ on soodus liiklemistee. Mäed seevastu


____________________________________ kaubanduslikku läbikäimist rahvaste


vahel. Kuid sõja ajal on ______________ sissetungivale vaenlasele tugevaks


takistuseks _____________________. Poolt valitseb aga suur hädaoht, eriti siis, kui

 

_____________________________ on tugev laevastik.

Kirjuta eelmise teksti kohta kaks küsimust.

1. _______________________________________________________________

2. _______________________________________________________________

3. Kirjuta küsimus, määra arv ja kääne.

Näidis: ilusaimale – missugusele? ains. alaleütlev

road - ________________________________________________________

hülge - ________________________________________________________

kollakaiks - _____________________________________________________

kümneni - _________________________________________________________

pluuse - __________________________________________________________

4. Kirjuta samas vormis, kuid mitmuses.

Näidis: veata – vigadeta

sepaks - ________________________________________________________

õis - ____________________________________________________________

lammast - _________________________________________________________

võrgus - __________________________________________________________

aknale - __________________________________________________________

5. Kirjuta viis omavahel sisult ja vormilt seotud lauset (lühipala) teemal "Meie perekond".

_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

__________________________________________________________________

Kirjuta veel lause, milles on (vähemalt) kaks koma:

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

Kirjuta lause, milles kasutad otsekõnet:

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

6. Kriipsuta igas reas alla sõna, mis tähendab sama kui esimene sõna.

Näidis: siluma – paitama, tasandama, libisema, liuglema, sugema

ihne – ahne, kitsi, kokkuhoidlik, jõukas

pelgama – ehmuma, põgenema, kartma, vabisema, peituma

suund – tee, ilmakaar, juht, nool, siht

lohutama – meelitama, trööstima, julgustama, vaigistama, hõlbustama

tavaline – esmane, harilik, sagedane, samasugune, kombekas

7. Väljenda võõrsõnaga.

suur spordiväljak - ________________________________________________

autokuur - _______________________________________________________

vigane inimene - ________________________________________________

pikksilm - _________________________________________________________

väike lihapallike - _________________________________________________

8. Ühenda joonega autor ja teos.
Mark Twain

Astrid Lindgren

Ellen Niit

Aino Pervik

"Kunksmoor"

"Pille-Riini lood"

"Tom Sawyer"

"Hulkur Rasmus"

Kirjuta lisaks üks teos, mida oled lugenud, ja selle autor:

______________________________________________________________

Märkus. Lisasin teostele jutumärgid (K. Ottenson).

 

 

I ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ EMAKEELEST 6. KLASS

6. märts 1997

B

1. Loe ja vasta küsimustele pala lõpul.

Suitsupääsuke pesitseb enamasti inimese rajatud hoonetes. Oma tassikujulise pesa ehitab ta porist ja savist, mida süljega immutab ja millesse põimib õle- ja rohukõrsi, karvu ja sulgi. Pesasse muneb ta valgeid täpilisi mune. Nendest väljahautud pojad on pesaäärel ootel, valmis avama laialt pärani oma nokki, kuhu ema- ja isalind kibekiiresti poetavad toitu — õhust püütud lendavaid putukaid. Kolmenädalaselt hakkavad pojad lendamist õppima. Päriselt lahkuvad nad pesast paar nädalat hiljem. Siis ööbivad nad juba põõsastikes või roostikes.

1. Missugune on kujult suitsupääsukese pesa?

_____________________________________________________________

2. Mis värvi on suitsupääsukeste munad?

______________________________________________________________

3. Mis on pääsukeste toiduks?

_______________________________________________________________

4. Kumb pääsukestest toidab poegi, kas ema või isa?

_______________________________________________________________

5. Kui vanalt lahkuvad linnupojad pesast?

_______________________________________________________________

2. Kirjuta lauseisse puuduvad sõnad, igasse lünka üks sõna.

Keele väikseimad koostisosad on häälikud. Kõikides keeltest jagunevad
________________ täishäälikuteks ja kaashäälikuteks, kuid nende ____________________________ on keeliti erinev. Eesti keeles on 9 täishäälikut
ja 16 kaashäälikut. Vene keeles on 34 kaashäälikut ja 6 täishäälikut, polüneesia
keeles on viis täishäälikut ja ______________________________ kõigest kaheksa.
Leidub ka selliseid _______________________________, kus naised kasutavad
samas sõnas üht häälikut, ________________________ aga teist.

Kirjuta eelmise teksti kohta kaks küsimust.

1. ____________________________________________________________

2. ____________________________________________________________

 

3. Kirjuta küsimus, määra arv ja kääne.

Näidis: ilusaimale – missugusele? ains. alaleütlev

kuningast - ___________________________________________________

tuulte - _______________________________________________________

nurgeliseni - ___________________________________________________

kamina - _______________________________________________________

seitsmele - _____________________________________________________

4. Kirjuta samas vormis, kuid mitmuses.

Näidis: veata – vigadeta

mõtet - _______________________________________________________

tordiga - _______________________________________________________

binokkel - ________________________________________________________

tütrel - ________________________________________________________

vaadist - ________________________________________________________

5. Kirjuta viis omavahel sisult ja vormilt seotud lauset (lühipala) teemal "Meie klass".

_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

Kirjuta veel lause, milles on (vähemalt) kaks koma:

_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

Kirjuta lause, milles kasutad otsekõnet:

_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

6. Kriipsuta igas reas alla sõna, mis tähendab sama kui esimene sõna.

Näidis: siluma – paitama, tasandama, libisema, liuglema, sugema

oluline – tähtis, asjalik, harilik, alatine, sagedane

hanguma – külmuma, jahtuma, tarretuma, kivistuma, jäätuma

hetk – kohe, vähe, aeg, silmapilk, minut

suruma – kangutama, rõhuma, raputama, eemaldama, alandama

kärme – hoolas, töökas, püüdlik, elav, kiire

7. Väljenda võõrsõnaga.

taimeteadlane - ___________________________________________

võistluste lõpp-punkt - ________________________________________

maa-ala - ___________________________________________________

kahekõne - ________________________________________________

ravimikauplus - ________________________________________________

8. Ühenda joonega autor ja teos.

Marta Sillaots

Ellen Niit

Astrid Lindgren

Oskar Luts

"Bullerby lapsed"

"Nukitsamees"

"Triinu ja Taavi jutud"

"Trips, Traps ja Trull"

Kirjuta lisaks üks teos, mida oled lugenud, ja selle autor:

___________________________________________________________

Märkus. Lisasin teostele jutumärgid (K. Ottenson).

 

 

Kaasas oli niisugune hindamisjuhend

Töö täitmiseks VI klassis kulub terve õppetund. Töökäskudega peaksid õpilased
hakkama saama iseseisvalt. Kui sellega siiski toime ei tulda, aitab õpetaja
lisaseletustega töökäsku mõista, vajaduse korral mõnda analoogilist üksikülesannet
üheskoos lahendades.

HINDAMINE

Lugemisoskus – 24 punkti

Ülesanne 1. Iga õige vastus annab 2 punkti. kokku 10 punkti

Ülesanne 2. Iga õige sõnaga või sünonüümiga täidetud lünk annab kokku 14 punkti

2 punkti, lisaks õigesti formuleeritud küsimuse eest à 2 punkti.

Grammatika tundmine ja täheortograafia – 25 punkti

Ülesanne 3. Iga õige element – küsimus, arv ja kääne – à 1 punkt. kokku 15 punkti

Ülesanne 4. Iga õige vorm 1 punkt, veatu ortograafia lisaks à 1 punkt. kokku 10 punkti

Lausestusoskus – 24 punkti

Ülesanne 5. Esimese pooles iga veatu lause 2 punkti, sobivate seoste kokku 24 punkti

eest à 2 lisapunkti; lisaülesandega õigesti kirjavahemärgistatud laused

à 3 punkti.

Sõnavara tundmine – 15 punkti

Ülesanne 6. Iga õige allakriipsutus 1 punkt. kokku 5 punkti

Ülesanne 7. Iga õige võõrsõna 1 punkt, veatu ortograafia eest kokku 10 punkti

lisaks à 1 punkt.

Lastekirjanduse tundmine 12 punkti

Ülesanne 8. Iga õige seostus annab 2 punkti; omapoolse teose kokku 12 punkti

nimetamine lisaks 2 ja selle õige autori märkimine veel 2 punkti.

91 – 100 punkti – "5"

76 – 90 punkti – "4"

61 – 75 punkti – "3"

31 – 60 punkti – "2"

0 – 30 punkti – "0"

 

 

II ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ EMAKEELEST 6. KLASS

11. märts 1998

A

1. Loe ja vasta siis küsimustele pala lõpul.

Siidisaba päriskodu on Eestist põhja pool, kaugel metsatundrais, kust too linnuke tavaliselt oktoobri lõpus talikülalisena meile ilmub. Põhitoonilt on siidisabad hallikasroosad nagu emaleevikesed, kuid tiibadel ja sabatipus eretab võilillekollast ja erkpunast. Peas kannavad nad kena tutti. Lindu siidisabaks hüüda on andnud põhjust sulestiku siidjas pehmus. Toitu tarvitavad siidisabad palju, söömise vahet peaaegu ei peeta. Punased pihlamarjad kaovad imelise kiirusega, marjatera kugistatakse tervelt alla. Peagi tuleb järg kadakate kätte. Siidisabad liiguvad salkades nagu kuldnokad., kellega nad suuruse ja lennu poolest sarnanevad. Endistel aegadel polnud harulduseks isegi tuhandepealised parved. Möödunud sajandiga võrreldes on siidisabade arv märgatavalt vähenenud.

1. Mille järgi on siidisaba saanud nime?

____________________________________________________________

2. Millal rändavad siidisabad Eestisse?

____________________________________________________________

3. Milliste lindudega sarnanevad siidisabad suuruse ja lennu poolest?

____________________________________________________________

4. Mis on siidisabade põhivärvus?

_____________________________________________________________

5. Mis torkab silma siidisabade peas?

______________________________________________________________

2. Kirjuta lauseisse puuduvad sõnad, igasse lünka üks sõna.

Päikese päevane tee on kevadel, suvel, ______________________ ja talvel erinev.
Kevadel teeb päike iga päevaga tõusust ________________________ järjest
kõrgemaid kaari. Kõige kõrgemale tõuseb päike ______________________ algul,
enne jaanipäeva. Siis on päevad kõige ________________________ ja ööd kõige
lühemad. Edasi hakkab päikese nähtav teekond lühenema. Lühenevad päevad ja _________________________ ööd. Kui päev ja öö ühepikkuseks saavad, on käes
sügisene _____________________. Siis algab sügis.

Kirjuta eelmise teksti kohta kaks küsimust.

1. ________________________________________________________

2. ________________________________________________________

 

3. Kirjuta küsimus, määra arv ja kääne.

Näidis: ilusaimale – missugusele? ains. alaleütlev

tuulde - ______________________________________________________

nuku - ______________________________________________________

arste - ______________________________________________________

kolmeni - ______________________________________________________

katkisena - ___________________________________________________

4. Kirjuta samas vormis, kuid mitmuses.

Näidis: veata – vigadeta

peenral - _______________________________________________________

kinnast - _______________________________________________________

kokaks - _______________________________________________________

köis - ___________________________________________________________

nurgast - ________________________________________________________

5. Kirjuta viis omavahel sisult ja vormilt seotud lauset (lühipala) teemal "Minu kodu".

________________________________________________________________

________________________________________________________________

_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

6. Pane puuduvad kirjavahemärgid.

Ilm oli päikesepaisteline kuid külm

Tõusis tuul ning meri hakkas mühisema

Laisk ei tee töid täna ega hommegi vaid lükkab edasi ülehomsele

Kes teist oskab ujuda küsis õpetaja

Tarmo hõikas aga keegi ei vastanud

7. Kriipsuta igas reas alla sõna, mis tähendab sama kui esimene sõna.

Näidis: siluma – paitama, tasandama, libisema, liuglema, sugema

kärsitu – kiire, õel, rahutu, pahur, vallatu

kurtma – nurisema, leinama, nutma, pahandama, vöötama

streik – seiklus, lahing, koosolek, tööseisak, kokkulepe

läila – vastik, imal, leige, lahja, mage

lõikuskuu – juuli, jaanuar, august, detsember, märts

8. Väljenda võõrsõnaga.

maateadus - ________________________________________________

tarretis - ____________________________________________________

maa-ala - ____________________________________________________

heledajuukseline - _____________________________________________

ravimikauplus - ________________________________________________

9. Ühenda joonega autor ja teos.

Jaan Rannap

Astrid Lindgren

Aino Pervik

Oskar Luts

Mark Twain

"Bullerby lapsed"

"Kevade"

"Tom Sawyeri seiklused"

"Arabella, mereröövli tütar"

"Viimane Valgesulg"

Kirjuta lisaks üks teos, mida oled lugenud, ja selle autor.
Märgi juurde, kes oli peategelane:

_______________________________________________________

Märkus. Lisasin teostele jutumärgid (K. Ottenson).

 

II ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ EMAKEELEST 6. KLASS

11. märts 1998

B

1. Loe ja vasta siis küsimustele pala lõpul.

Rändlinnud pesitsevad ühes paigas ning veedavad ülejäänud aja aastast teisel alal. Enamik Eestis pesitsevatest rändlindudest lendab sügisel lõuna poole. Meil jääksid nad nälga, sest külmade ilmadega kaob nende suvine toit — putukad, konnad, ussikesed. Väiksemad linnud rändavad maade ja metsade kohal öösiti. Suuremad veelinnud lendavad jõgesid ja teisi veekogusid pidi päeval. Linnud lendavad vastu tuult: pärituul sasiks sulgi, külm õhk pääseks nende vahele ja linnud võiksid ära külmuda. Rännusihti aitavad hoida päike, tähed ja veekogud. Väiksed linnud lendavad lõuna poole tihedas parves, haned ja pardid seavad end ritta, kured lendavad kolmnurkselt reas. Lindude lahkumisel paikadest, kus nad sündisid ja kasvasid, on kuulda erilisi hüvastijätuhäälitsusi.

1. Millest toituvad rändlinnud suvel?

_____________________________________________________________

2. Miks lendavad rändlinnud lõunasse?

_____________________________________________________________

3. Kuidas jätavad linnud hüvasti oma sünni- ja kasvupaikadega?

_____________________________________________________________

4. Missugust aega kasutavad lennuks suuremad linnud?

_____________________________________________________________

5. Kas rändlinnud lendavad pärituult või vastutuult?

_____________________________________________________________

 

2. Kirjuta lauseisse puuduvad sõnad, igasse lünka üks sõna.

Talvel _________________ ilmaga on meil vaja säilitada isiklikku kehasoojust.


___________ paksu riietuseseme asemel on parem panna selga mitu


__________________. Nende vahel tekivad meie kehasoojuse tõttu õhukesed

_______________________ õhu kihid, mis ei saa nii kergesti eemalduda. Aga kui

__________________ puhub läbi riiete, kannab ta sooja õhu enesega kaasa ja soojus


ongi kadunud. Sellepärast peab ___________________ riidekiht olema niisugune,


et tuul ei saaks temast läbi tungida.

Kirjuta eelmise teksti kohta kaks küsimust.

1. ___________________________________________________________

2. __________________________________________________________

3. Kirjuta küsimus, määra arv ja kääne.

Näidis: ilusaimale – missugusele? ains. alaleütlev

künklike - ________________________________________________________

ahvidel - ________________________________________________________

neljaks - ________________________________________________________

seeni - ________________________________________________________

tulle - ____________________________________________________________

4. Kirjuta samas vormis, kuid mitmuses.

Näidis: veata – vigadeta

karbiks - _________________________________________________________

vai - ____________________________________________________________

kotist - _________________________________________________________

traadil - _________________________________________________________

pandlaga - ______________________________________________________

5. Kirjuta viis omavahel sisult ja vormilt seotud lauset (lühipala) teemal "Meie kool".

________________________________________________________________

________________________________________________________________

_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

_________________________________________________________________

6. Pane puuduvad kirjavahemärgid.

Kevad tuli äkki ning lumi sulas paari päevaga

Siit viib üle jõe küll kitsas kuid ohutu purre

Teisel päeval küsis Marko Kus sa olid kui ma sulle helistasin

Ema hüüab kuid poisid ei kuule vaid mängivad edasi

7. Kriipsuta igas reas alla sõna, mis tähendab sama kui esimene sõna.

Näidis: siluma – paitama, tasandama, libisema, liuglema, sugema

innukas – vihane, agar, rõõmus, viisakas, hoolas

muigama – naerma, pilkama, itsitama, kihistama, naeratama

atlas – kaustik, kaart, kaardistik, album, tabel

jäik – paindumatu, külm, jässakas, tugev, jändrik

taud – anum, haigus, pikkusmõõt, veesõiduk, määre

8. Väljenda võõrsõnaga.

suur spordiväljak - ____________________________________________

seljatoeta diivan - ____________________________________________

riidehoid - ___________________________________________________

õigekirjutus - ________________________________________________

autokuur - ____________________________________________________

9. Ühenda joonega autor ja teos.

Silvia Rannamaa

Mark Twain

Eno Raud

Astrid Lindgren

Enn Kippel

"Roostevaba mõõk"

"Meelis"

"Hulkur Rasmus"

"Kadri"

"Prints ja kerjus"

Kirjuta lisaks üks teos, mida oled lugenud, ja selle autor. Märgi juurde, kes oli peategelane:

__________________________________________________________

Märkus. Lisasin teostele jutumärgid (K. Ottenson).

 

III ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ EMAKEELEST 6. KLASS

15. aprill 1999

A

1. Täida tabeli alusel tekstilüngad.

Eesti tuntumad järved

Järve nimi Pindala (km²) Suurim sügavus (m)
Peipsi 3555 5,3
Võrtsjärv 270 6,0
Ülemiste 9,6 6,0
Saadjärv 7,1 25,0
Vagula 5,2 11,5
Tõhela 4,1 1,5
Kuremaa 4,0 13,8
Pühajärv 2,9 8,5
Tamula 2,3 7,5
Rõuge Suurjärv0,135 38,0

Igaüks meist teab, et Eesti _______________________ järv on Peipsi.
Niihästi __________ kui ka sügavuse poolest jääb sellest kaugele maha suuruselt
teine Eesti järv - _______________________. Kuid järve suurus ________________________ ei ütle midagi selle kohta, kui sügav ta on.
Nii on umbes nelja ruutkilomeetrise __________________ järve suurimaks
sügavuseks mõõdetud vaid poolteist meetrit, umbes niisama suure pindalaga
Kuremaa järve _______________________________ kohad ulatuvad aga
peaaegu 14 ______________________. Suhteliselt _____________________,
vaid 6 meetrit on 9,6 ________________________________ suurune ________________________ järv.

2. Pane puuduvad kirjavahemärgid.

Nummerda laused sobivasse järjekorda, nii et saad jutukese.

____ Võitluses sai palju sääski surma ellu jäi ainult üks kes kiitles Meie mehi langes võitluses küll rohkesti kuid võit on ikkagi meie

____ Ükskord võtsid sääsed nõuks et nad murravad hobuse maha

____ Lõpuks heitis ta pikali ja hakkas püherdama

____ Nad kogunesid suureks parveks ja lendasid hobusele kallale

____ Hobune hakkas ägedasti sabaga vehklema jalgu trampima ja oma nahka väristama aga ründajaist lahti ei saanud

____ Sääsed rõõmustasid sest nad olid saanud suure looma pikali

3. Tee +märk nende sõnade vahele, mis tuleks kokku kirjutada.

tee lusikas, venna lusikas, hõbe lusikas, uus lusikas, kiir tee, metsa tee, libe tee, ema kübar, moodne kübar, sõrm kübar

4. Kriipsuta alla omadussõnad.

pimedas, see, kõle, sada, eile, vaevarikas, valas, kõu, linnus, kunstlik

5. Moodusta nõutud vorm.

1. pime - mitmuse sisseütlev - _________________________________________

2. artikkel - ainsuse seesütlev - _________________________________________

3.sepp - ainsuse olev - _________________________________________

4. peenar - mitmuse ilmaütlev - _________________________________________

5. nüri - ainsuse osastav - _________________________________________

6. Täida lüngad. Kriipsuta läbi väärad tähendused.

1. ___ro___ektor helgheitja/ kooli juhataja/ uudiste lugeja raadios või televisioonis

2. ___ini___ väga väike/ lõpp-punkt/ puuvili

3. ka___ika___uur pilkepilt/ parandus/ piirjoon

4. ___arderoo___ lennuväli/ pikk kitsas pink/ riietusruum

5. ___e___ail raidkuju/ väike osa tervikust/ vahemaa

7. Kriipsuta läbi väärad vastused.

1. Toots on ühe "Kevade" tegelase

eesnimi/ perekonnanimi/ hüüdnimi.

2. Lühike ja õpetlik terviklause, mis väljendab piltlikult rahva elutarkust, on

anekdoot/ kõnekäänd/ vanasõna.

3. Rahva väljamõeldud, õnneliku lõpuga jutt, mis räägib inimeste, loomade, haldjate jms elust ja saatusest, on

intervjuu/ valm/ muinasjutt.

4. Filmi käsikiri on

vaatus/ stsenaarium/ dialoog.

5. Jaan Rannap Silvia Rannamaa Astrid Lindgren

on eesti kirjanikud.

6. Viivi Rukki/ Wilhelm Grimm/ Robinson Crusoe

on tuntud muinasjutukirjanik.

7. Jutustuse "Mowgli" on kirjutanud

Rudyard Kipling/ Daniel Defoe/ Mark Twain.

8. Nukitsamehe kuju on loonud

Eno Raud/ Aino Pervik/ Oskar Luts.

9. "Kalevipoeg" on

ajalooline jutustus/ eepos/ pikk luuletus.

 

Märkus. (Kadri Ottenson)

Esimese ülesande juurde kuuluvas tabelis on Peipsi järve sügavuseks ekslikult antud 5,3 meetrit, õige on 15,3 meetrit.

 

III ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ EMAKEELEST 6. KLASS

15. aprill 1999

B

1. Täida tabeli alusel tekstilüngad.

Eesti tuntumad järved

Järve nimi Pindala (km²) Suurim sügavus (m)
Peipsi 3555 5,3
Võrtsjärv 270 6,0
Ülemiste 9,6 6,0
Saadjärv 7,1 25,0
Vagula 5,2 11,5
Tõhela 4,1 1,5
Kuremaa 4,0 13,8
Pühajärv 2,9 8,5
Tamula 2,3 7,5
Rõuge Suurjärv 0,135 38,0

Eesti kõige sügavam järv on Rõuge Suurjärv, mille ______________________
ei küüni veerandi ruutkilomeetrinigi. Tema sügavuseks on mõõdetud 38 __________________. Meie suurimadki __________________ on Rõuge
Suurjärvest tunduvalt ___________________. Näiteks 270 ruutkilomeetri suuruse ____________________________ sügavaimad kohad ulatuvad vaid
_________________ meetrini, niisama _________________ on nimetatust 25 korda väiksem ________________________ järv. ________________ kauneimaks järveks peetakse Pühajärve, mille pindala on ligi kolm _______________________________

2. Pane puuduvad kirjavahemärgid.

Nummerda laused sobivasse järjekorda, nii et saad jutukese.

____ Vares lendas konna kallale pigistas ohvri oma jalgade vahele ja tahtis tal silmad peast välja nokkida

____ Vabadusse pääsenud konn sulpsas ruttu vette aga vares jäi vesise suuga järele vaatama

____ Konn ei löönud kartma vaid hakkas pingsalt mõtlema kuidas ründaja käest vabaneda

____ Vares oli meelitatud ajas jalad uhkelt harki ning kraaksus Kaunis kampsun ka

____ Kord nägi vares et konn soojendab ennast jõe kaldal

____ Ta hakkas linnu ilusat kuube ja pika säärega kannussaapad kiitma

3. Tee +märk nende sõnade vahele, mis tuleks kokku kirjutada.

kiir rong, kauba rong, pikk rong, elektri rong, Pärnu rong, maitsev jäätis, šokolaadi jäätis, keele õpik, klassiõe õpik, hea õpik

4. Kriipsuta alla omadussõnad.

sinu, kolmas, kirgas, sõprus, täna, mõistlik, raske, pööras, automaat, vesimage

5. Moodusta nõutud vorm.

1. binokkel - ainsuse kaasaütlev - ________________________________

2. mõru - ainsuse osastav - ____________________________________

3. tütar - mitmuse olev - ________________________________________

4. pakk - ainsuse seesütlev - _________________________________

5. kare - mitmuse alaleütlev - _____________________________________

6. Täida lüngad. Kriipsuta läbi väärad tähendused.

1. ___e___ekt plaan, kava/ puhkpill/ rike

2. ___ro___üür väike pehmekaaneline raamat/ helgiheitja/ lõhnaõli

3. inte____i___ents haritlaskond/ maitsekus, peenus/ mustkunstnik

4. ___araa___ vana, kogenud töötaja/ autokuur/ maitseaine

5. ___ri___ett kullavärviline raske siidriie/ seljatoeta iste/ pressitud turvas

7. Kriipsuta läbi väärad vastused.

1. Näidendi tekstis olevad selgitavad märkused tegelaste käitumise, hääletooni jms kohta on

vastused/ remargid/ dialoogid.

2. Jutte, mis räägivad sellest, kuidas midagi on tekkinud, nimetatakse

muistendiks/ eeposeks/ valmiks.

3. Lühike teravmeelse sisuga lugu, mis lõpeb ootamatult ja naljakalt, on

anekdoot/ kõnekäänd/ vanasõna.

4. Jutustuse "Meelis" on kirjutanud

Jüri Parijõgi/ Harri Jõgisalu/ Enn Kippel.

5. Hans Christian Andersen/ Jakob Grimm/ Nils Holgersson

on tuntud muinasjutukirjanikud.

6. Märt Hennoste/ Aino Pervik/ Edgar Valter

on eesti kirjanik.

7. Eesti rahvaeepos on

"Kalevala"/ "Suur Tõll"/ "Kalevipoeg".

8. Naksitrallide kujud on loonud

Astrid Lindgren/ Eno Raud/ Oskar Luts.

9. Kiir on ühe "Kevade" tegelase

eesnimi/ perekonnanimi/ hüüdnimi.

 

Märkus. (Kadri Ottenson)

Esimese ülesande juurde kuuluvas tabelis on Peipsi järve sügavuseks ekslikult antud 5,3 meetrit, õige on 15,3 meetrit. Lisaks oli juba töö ajal eesti kirjanikuks saanud ka Edgar Valter (küsimus 6).

 

Mõned tabelid-diagrammid, mille järgi küsimusi koostades saavad õpilased harjutada oma oskust diagrammide lugemisel.

Tabel 1

 

Tabel 2

Tabel 3

 

Võõrsõnade kordamine

Lisatud on ka võõrsõnu, mida varem harjutustes ei olnud. Ehk aitab see ära hoida suuri ootamatusi tasemetöös. Kõiki võõrsõnade harjutusi on hea teha alguses vihikusse ning pärast kasutada õpilehti tunnikontrolliks, võistluseks, ühiselt parandatavaks tööks või muuks.

Sõnaseletusi on antud ühele ja samale sõnale nimelt erinevalt.

Harjutus 1

Sõnaseletused on antud sirges tulbas üksteise all, nii et vastuseid kinni kattes on õpilasel hea tähendusi selgeks õppida.
A

1. tragöödia

2. barjäär

3. boiler

4. prožektor

5. president

6. botikud

7. brikett

8. taburet

 3 veepaak

4 võimas lamp

5 riigijuht

6 kummikud

8 tool, pink

2 tõke

1 suur õnnetus

7 küttematerjal

1. brošüür

2. pidžaama

3. daatum

4. personal

5. defitsiit

6. pankrot

7. delegaat

8. grammatik

3 kuupäev

5 puudujääk

7 saadik

8 keeleteadlane

6 maksejõuetus

4 töötajaskond

1 õhuke raamat

2 ööriietus

B

1. snepper

2. zooloog

3. sekretär

4. brošüür

5. džemper

6. režissöör

5 kampsun

6 filmi lavastaja

3 asjaajaja

1 luku liik

2 loomateadlane

4 väike raamat

1. garaaž

2. insener

3. žilett

4. oranž

5. pidžaama

6. prožektor

4 punakaskollane

6 helgiheitja

1 autokuur

2 tehnikaspets.

3 habemeajamiseks

5 ööriietus

C

barrikaad

brikett

paralleel

efekt

grammatika

grammofon

kotlet

pankrot

žilett

kissell

  

4 mõju, toime

6 muusikaseade

7 lihatoit

2 küttematerjal

5 keeleteadus

8 maksejõuetus

9 habemeajamiseks

3 rööpsirge

10 magustoit

1 kaitsetõke

  

intelligent

kabinet

karussell

kitarr

taburet

metalne

režissöör

snepper

defekt

illustratsioon

  

3 pöördkiik

5 iste, tool

6 metalliga sarn.

7 filmi loominguline juht

8 liik lukke

9 viga, rike

10 kaunistus

1 haritlane

4 keelpill

2 tööruum

D

1. zooloogia

2. akrobaat

3. mandariin

4. barjäär

5. daatum

6. grammofon

7. martsipan

8. režissöör

3 puuvili

4 tõke

6 muusikaseade

7 maiustus

8 filmi lavastaja

1 loomateadus

2 tsirkusevõiml.

5 kuupäev

1. anekdoot

2. apelsin

3. brošüür

4. distsipliin

5. insener

6. mikrofon

7. oranž

8. intervjuu

3 õhuke trükis

4 kord

2 puuvili

5 tehnikaspets.

6 hääle võimend.

7 punakaskollane

1 lühinali

8 küsitlus

Harjutus 2

A

binokkel, frikadell, dialoog, geograafia, blond, garaaž, prožektor, garderoob

binokkel –      pikksilm

frikadell –       lihapall

dialoog –        kahekõne

geograafia – maateadus

blond –           heledajuukseline

garaaž –        ruum veokite hoidmiseks

prožektor –   tugev valgusti

garderoob – riidehoid

B

ortograafia, finiš, detail, brikett, defekt, atentaat, intelligent, kabinet, kandidaat, konsultatsioon, restoran, tragöödia

ortograafia – õigekiri

finiš –              lõpp-punkt

detail –           üksikosa

brikett –          turbast pressitud küttematerjal

defekt –          viga

atentaat –       tapmiskatse

intelligent –           haritlane

kabinet –               tööruum

kandidaat –          kohale taotleja

konsultatsioon – nõu andmine, abistamine

restoran –            söögikoht

tragöödia –          kurbmäng, suur õnnetus

C

president, konsonant, apelsin, arhitekt, klusiil, pankrot, abiturient, hotell, efekt, konkurent, brošüür, karussell, pidžaama, paragrahv (§), türanlik, defitsiit, diagramm, grammatika, karikatuur, tragöödia

president -      riigijuht

konsonant -    kaashäälik

apelsin -          puuvili

arhitekt -          ehituskunstnik

klusiil -             sulghäälik

pankrot -         maksujõuetus

abiturient -      keskkooli, gümnaasiumi lõpetaja

hotell -             majutuskoht

efekt -             suur mõju, toime

konkurent -    võistleja

brošüür -          õhuke trükis

karussell -        pöördkiik

pidžaama -      ööriietus

paragrahv -     teksti üks osa

türanlik -           võimukas, julm

defitsiit -           puudujääk, puudus

diagramm -    arvjoonis

grammatika - keeleteadus

karikatuur -      pilkepilt

tragöödia -      kurbmäng, suur õnnetus

Harjutus 3

9) president, 15) arhitekt, 4) akrobaat, 19) direktor, 6) doktor, 14) brigadir, 1) delegaat, 2) insener, 3) intelligent, 10) kandidaat, 5) konkurent, 11) personal, 7) režissöör, 20) sekretär, 8) zooloog, 12) karikaturist, 13) botaanik, 16) pankur, 17) abiturient, 18) deklamaator

Harjutus 4

A

1) hotell

2) president

3) abiturient

4) delfiin

5) oranž

6) pankrot

7) anekdoot

8) apelsin

9) brošüür

10) dialoog

11) dirigent

12) taburet

13) duell

14) kabinet

15) kotlet

16) kassett

1 söögikoht 2 peatuskoht 3 tutvumiskoht

1 tähtis isik 2 meesterahvas 3 riigijuht

1 õppur 2 suur koolikaaslane 3 koolilõpetaja

1 jõeloom 2 merekala 3 hammasvaalaline

1 punakasmust 2 punakaskollane 3 punakaspruun

1 pank on lagunenud 2 maksejõuetus 3 panka rööviti

1 naljanumber 2 hea vanasõna 3 lühike teravmeelne lugu

1 kaunis puuvill 2 põhjamaine juurvili 3 lõunamaine puuvili

1 asjalik teatmik 2 kilega vihik 3 õhuke trükis

1 kaks esinejat 2 kahevõitlus 3 pikk kahekõne

1 asutuse juht 2 ooperilaulja 3 orkestrijuht

1 pehme tugitool 2 tavaline iste 3 värvitud aiatool

1 äge kahevõitlus 2 suur kaklus 3 asjalik vestlus

1 remondiruum 2 avar tööruum 3 loengusaal

1 praetud kalafilee 2 praetud hakkliha 3 praetud hakklihakook

1 ümbris kaitseks 2 suur karp 3 film televiisorist

B pankrot, taburet, kabinet, kotlet

C president, abiturient, delfiin, dirigent

D

Kas delfiin on inimesele ohtlik? Ei ole.

Kes on eesti tuntumad dirigendid? Eri Klas, Neeme Järvi, ____________________________.

Missugustes Eesti teatrites töötavad meie dirigendid?
Näit. Tallinna teatris "Estonia",  Tartus teatris "Vanemuine", __________________________________________________________.

Kes on Eesti Vabariigi president? Lennart Meri.

Harjutus 5

A

poisil - kellel? a alalütl

seitsmeks - mitmeks? a saav

lumes - milles? kus? a seesütl

sügiseks - milleks? a saav

pilvede - mille? m om

saapad - mis? m nim

kottidest - millest? kust? m seestütl

põskedelt - millelt? kust? m alaltütl

temata - kelleta? a ilmaütl

loa - mille? a om

sõbrani - kelleni? a rajav

lapsi - keda? m os

kõrvadega - millega? m kaasaütl

naljana - millena? a olev

ratastes - milles? kus? m seesütl

õpikut - mida? a os

õpilane - kes? a nim

vihikule - millele? kuhu? a alaleütl

pingisse - millesse? kuhu? a sisseütl

päevikuteni - milleni? m rajav

B

jääle - millele? kuhu? a alaleütl

kevadet - mida? a os

lapsed - kes? m nim

suveks - milleks? a saav

puudelt - millelt? kust? m alaltütl

majas - milles? kus? a seesütl

mantlina - millena? a olev

lilli - mida? m os

temani - kelleni? a rajav

kappidest - millest? kust? m seestütl

tädil - kellel? a alalütl

lampide - mille? m om

koerata - kelleta? a ilmaütl

toa - mille? a om

silmadega - millega? m kaasaütl

sportlane - kes? a nim

võrkudeni - milleni? m rajav

neljaks - mitmeks? a saav

väravasse - millesse? kuhu? a sisseütl

ketasteta - milleta? m ilmaütl

C

rõõmsa|ks - missuguseks? a saav

augud - mis? m nim

tädi|ga - kellega? a kaasaütl

vete|st - millest? kust? m seestütl

lapi|lt - millelt? kust? a alaltütl

otsuse|st - millest? a seestütl

kolmanda|s- mitmendas? a seesütl

kassi|na - kellena? a olev

kollase|na - missugusena? a olev

mulla|ni - milleni? a rajav

köökide - mille? m om

töö|le - kuhu? a alaleütl

laua|st - millest? kust? a seestütl

kopli - mille? a om

väljaku|l - millel? kus? a alalütl

suuskade|l - millel? kus? m alalütl

saapai|d - mida? m os

Võru|st - millest? kust? a seestütl

ilmad - mis? m nim

õpikute|le - millele? kuhu? m alaleütl

D

katla - mille? a om

pesa|st - millest? kust? a seestütl

koera|na - kellena? a olev

paugud - mis? m nim

tee|le - millele? kuhu? a alaleütl

käte|st - millest? kust? m seestütl

lipu|lt - millelt? kust? a alaltütl

kauguse|st - millest? kust? a seestütl

kurva|ks - missuguseks? a saav

koopai|d - mida? m os

ema|ga - kellega? a kaasaütl

viienda|s - mitmendas? a seesütl

liiva|ni - milleni? a rajav

punase|na - missugusena? a olev

Paide|st - millest? kust? a seestütl

kaevud - mis? m nim

vihikute|le - millele? kuhu? m alaleütl

kuuskede|l - millel? kus? m alalütl

löökide - mille? m om

tänava|l - millel? kus? a alalütl

 

Harjutus 6

Hea tunnikontrolliks.

A

Jätsin parki, tormas majja, tähtsaid artikleid, pulssi katsuma, uhke kingsepp, kümneid lapsi, väike algkool, puhtaid kitleid, leidsin vankri, raske ülesanne, kündsime kaldaid, pakkis kiirustamata, kloppis vaipu, oluline allkiri, leidsin hea teose, remonditi keskkooli, napilt jõuti kiirrongile, karjatati suuri karju, kündku põllud, heitsin kaugele, linlaste soov

B

Kõrgeid kaldaid, homseid plaane, suur keskkool, raske kontrolltöö, teadsin numbrit, kündsite põldu, koju jõudmata, kukkus ojja, suured kuklid, valssi tantsima, pikk rongkäik, linlaste mure, noppigu marju, ilus algkool, andsin õige vastuse, oodati kaupa, kandku kohvrid tuppa, peitsin osavalt, parandati mootorratast, üldse mitte keskküttest

Harjutus 7

Siili (kelle? a om) kasukas, nägin siili (keda? a os), tuhat okast (mida? a os), neli jalga (mida? a os), üks pea (mis? a nim), seitse pead (mida? a os), kaks kätt (mida? a os), tuhandeid juuksekarvu (mida? m os), sile nahk (mis? a nim), hinnalised nahad (mis? m nim), vaenlaste (kelle? m om) vastu, vaenlasi (keda? m os) vältima, uste (mille? m om) kõrval, uksi (mida? a os) tihendama, põranda (mille? a om) värvimine, valge lagi (mis? a nim), lakke (kuhu? a sisseütl) kinnitama, naela seina (millesse? kuhu? a sisseütl) lööma, seina (mille? a om) ääres, seina (mida? a os) katma.

Harjutus 8

A keldri, põranda, võtmete, saare, pudru, sidruni, inimese, võlgade (8)

B nägusa, tuhande, poisi, koleda, päeviku, mägede, näo, Tõnise, hinnalise, hinna, nugade, asjaliku, tartlase, välismaalase (14)

Harjutus 9

Siis ma NÄGIN pesa, ema, isa, onu, tädi, vanaisa, vanatädi, hane, merd, verd, tuld, und, sipelgat, lund.

Harjutus 10

KUKKUS, sattus pähe, sohu, suhu, maha, pessa, tulle, ojja, kivvi, tallu, merre, lumme, verre, sülle, appi, sappa, majja, unne, perre, tarre.

Harjutus 11

EI TAHA külma suve, nüri nuga, mõru rohtu, vilu õhtut, laiska peret, haput kirssi, lilla kartulit, tumedat muret, kitsit vanaema, tõmmu hane, mannat ega suhkrut, jahedat putru, kuldset küünt, vanaaegset lugemikku, pimedat korstnat, teist meetrit, kõva pähklit, suurt taskut, nahkset palitut, vilgast mäkra, kõrget kallast, sogast vett, kadedat harakat.

Harjutus 12

LÄKS koju, turule, kinno, teatrisse, sahtlisse, kontserdile, keldrisse, kambrisse, korstnasse, tasku, habemesse, aknasse, laagrisse, köitesse, kätte, jalga, sõtta, mättasse, vardasse, patja, hambasse, kolkasse, kappi, jõkke, kööki, tuppa, küünde, suvesse, umbsesse, allikasse, peenrasse, vette, lakke, paaki.

Harjutus 13

A

korvis - korvides

suuga - suudega

põllule - põldudele

pilt - pildid

kalasse - kaladesse

õlga - õlgasid e õlgu/ õlgadesse

hiirena - hiirtena

külast - küladest

veata - vigadeta

happe - hapete

malega - maledega

ree - regede

kõrvani - kõrvadeni/ kõrvuni

katkise - katkiste

mesi - meed

luigelt - luikedelt

liblikat - liblikaid

kaldani - kallasteni/ kaldaini

otsuseks - otsusteks

samblal - sammaldel/samblail

B

süsi - söed

lõhkise - lõhkiste

laevani - laevadeni

linnu - lindude

kiviga - kividega

hüppe - hüpete

mäeta - mägedeta

majast - majadest

saarena - saartena

tunni - tundide

luusse - luudesse / luisse

silm - silmad

kindale - kinnastele / kindaile

kabega - kabedega

paigas - paikades / paigus

lambal - lammastel / lambail

põhjuseks - põhjusteks

kaubalt - kaupadelt

toani - tubadeni

allikat - allikaid

 

Harjutus 14

1. Palun vaata alla joonitud sõnu ning kirjuta nende hulgast siia

arvsõnad (8): kolm, kolm, kolm, kaheksandal, üks, kolmel, kolm, üks;

asesõnad (4): neil, sel, kõigil, iga.

2. Palun leia alla joonitud sõnade hulgast omadussõnad ning märgi peale o-täht (7): väikest, hall, hall, hall, hulkuv, haljas, rõõmsaks.

3. Nimisõnad (33) sibulat, sibulat, purgis, akna, lapsekribulat, korrusel, pea, lastel, talveaega, köögikell, taevas, tänav, emal, tööd, automürin, tänaval, ööd, välisuks, lift, kutsu, külmkapp, õnn, välk, pauk, sibulal, laubal, lauk, laed, nurk, aknal, aed, sibulat, purk.

4. 20 muutumatut sõna: peal, seal, ning, veel, ja, ei, enne, all, veel, ja, kuid, oi, trill, oi, trall, oi, oi, oi, ja, äkki.

5. Need on tegusõnad ehk pöördsõnad ehk verbid.

Komata sidesõnad on ja, ning, ega, ehk, või, kui ka.

 

 

Harjutus 15

T e i s | t e   l a s | t e    m ä n | g u | a s | j u

k a t | s u | d a   o n   h i r | m u s   õ d u s,

e h k | k i   s a | m a   r o o | s a   k a s s   j u

o n   s u l   e n e | s e l | g i    k o | d u s.

O l | g u   t e i | s e l   t ä p | s e l t   s a | m a d

k e l l   j a   p a l l   j a    k u m | m i s t   k i | k a s  —

k ü | l a s   o n   n a d   i l u | s a | m a d,

v õ õ | r a s   l a p s   n ä i b    p u | r u | r i | k a s.

P l e | k i s t   k a n | n e l … P e | s u | m a | s i n …

R o n g   j a   r a | t a s | t e | g a   e e | s e l …

M õ | n i   v õ õ | r a s     m ä n | g u | a s i

m e e | n u b   v a | h e l   s ü | d a | ö ö | s e l.

T u n | n e d   v õ õ | r a   k o | d u   l õ h | n a

m e e l   o n   k a | d e   —    t e e   v õ i   t i | n a!

N u k | r a l t   n ä | r i d   v a | n a, k õ h | n a,

k a l | l i   k a i | s u | k a | r u   n i | n a.

Mitmuses olevad käändsõnad (7): teiste, laste, mänguasju, samad, nad, ilusamad, ratastega

11 omadussõna: õdus, roosa, ilusamad, võõras, pururikas, võõras, võõra, kade, vana, kõhna, kalli

Kokku- ja lahkukirjutamise kordamine

Harjutus 16

Suur raadio, taskuraadio, autoraadio, vana raadio, kassettraadio, kantav raadio, kaunis lill, toalill, potilill, päevalill, väike lill, metsalill, naljavend, suur vend, eluvend, metsavend, ema vend, vabariik, vaba riik, kuningriik, väikene riik, vürstiriik (vürsti riik),  isamaa, isa maa, metsamaa, kodumaa, naabri maa, külm maa, põllumaa, soine maa, soomaa, ema maa (emamaa), Eestimaa, Virumaa, Saaremaa, laulumaa, jõulumaa, päkapikumaa, päkapiku maa, aiamaa, uudismaa, vesine maa, õuemaa, valge maa, kuiv maa, meie maa, laste maa, vaba maa