FILM
I

Filmikunsti sünniajaks võib pidada 1895. aasta detsembrikuud, kui vennad Lumiere’id näitasid ühes Pariisi kohvikus esimest korda maailmas liikuvaid pilte. Esimene filmilõik kestis poolteist minutit, tegemist oli tummfilmiga. Et vaatajad asjast aru saaksid, näidati tiitreid ning taustaks mängiti sobivat muusikat.

Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik Charles Chaplin.

Esimene helifilm jõudis vaatajate ette 1927. aastal Ameerikas.

Esimesed värvifilmid loodi aastal 1935.

Kolm peamist filmiliiki on mängufilm, multifilm ja tõsielufilm.

Film põhineb stsenaariumil. Stsenaarium on filmi täpne, üksikasjalik kavand, mille põhjal hakataksegi filmi looma.

Filmi loomise juures on tegevad järgmised ametimehed:

1) stsenarist — kirjutab filmi üksikasjaliku kavandi;

2) produtsent — hoolitseb filmide tegemise majandusliku külje eest (hangib raha, sõlmib lepingud režissööri ja tehniliste töötajatega, korraldab kõik filmimisega seotud küsimused, reklaamib filmi jne);

3) režissöör — on mõnikord stsenaariumi kaasautor, aga korraldab peamiselt näitlejate ning filmijate tegevust, temast sõltub filmi isikupära, režissööril võib olla abilisi, keda nimetatakse assistentideks;

4) operaator — tegeleb koos oma abilistega kaadrite filmimisega;

5) kunstnik — kujundab filmi võttepaiga ning näitlejate kostüümid (enamasti aitavad teda juuksurid, jumestuskunstnikud ja kostümeerijad);

6) näitlejad — neid näeme lõpptulemuses ehk filmis ekraanil.

Kuigi näitlejad on ainsad, kes filmitegijate meeskonnast vaatajate ette jõuavad, ei ole teiste töö vähem tähtis. Filminäitleja jaoks on oluline miimika ja žestide väljendusrikkus ja täpsus. Tekst annab edasi vaid ühe osa sellest, mida tahetakse väljendada.

TÖÖÜLESANDED