Octavianusel ei olnud enam ühtki tõsist võistlejat. Sõdureid ei kõnetanud ta enam kui kaasvõitlejaid, vaid nimetas neid sõduriteks. Oli alanud keisrite aeg. Vormiliselt kehtis edasi vabariik (res publica).
     Senat andis Octavianusele lisanime Augustus (suursugune, auväärne). Augustus nimetas ennast vabariigi taastajaks pärast kodusõdu ja ebaseaduslikke võimuhaaramisi. Nagu Caesargi ühendas Augustus enda kätte tähtsaimad vabariiklikud ametikohad. Ta oli rahvatribuun ja imperaator (sõjaväe ülemjuhataja). Pärast Lepiduse surma sai ta ka pontifex maximus'eks. Mitmel korral oli ta ka konsuliks ja tsensoriks. Ta kasutas enda kohta nimetust princeps (esimene kodanik), millest on tulnud Euroopa keeltesse sõna "prints". Augustuse loodud valitsemissüsteemi nimetatakse selle tulenevalt printsipaadiks. See oli monarhia vabariigi nime all, üheisikuline võim, mida varjasid vabariiklikud vormid.
     Tema kui ainuvalitseja esimeseks sammuks oli käsk sulgeda foorumil kahepalgelise Januse templi uksed, mida peeti sõja korral avatuna. Enne Augustust olid need olnud kinni ainult kahel korral ja sedagi lühikest aega. Sellel sammul oli tohutu mõju rahvale - Augustus tõi rahu!
     Tegelikult oli Augustuse valitsusaeg (30 eKr - 14 pKr) rahuperiood ainult siseriiklikult, vallutussõjad jätkusid. Põhiliselt nihutati Rooma riigi piire sel ajal põhja suunas.       


Augustus
(Amori kuju tema jala
juures peab meenutama  jumalikku päritolu)

     Vastupidi Caesarile oli Augustus rooma traditsioonide austaja. Sõjaväes pidi ta kinni vanadest tavadest ja kasutas karistusviisina väeosade detsimeerimist. Alaline sõjavägi hakkas koosnema 25 leegionist, mis paigutati provintsidesse, riigi piiride lähedusse. Itaalias asusid vaid Augustuse loodud erilised pretoriaanide kaardiväeüksused, keisri ihukaitsevägi. Pretoriaanid olid tunduvalt soodsamas olukorras kui muu sõjavägi: nende teenistusaeg oli lühem ja tasu suurem. Augustus oli tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid samm-sammult ellu viia. Vajadusel oli ta külmavereline ja oma kaaslaste suhtes hoolimatu. Samas säilitas ta head suhted nii lihtrahva kui ka ülikutega. Seetõttu vähenes tema ajal vabariigi pooldajate arv tunduvalt. Pärast tema surma pidasid roomlased ainuvalitsust sobivaimaks riigivalitsemisvormiks.

9. Milline oli sõna imperaator tähendus vabariigi ajal ja milline alates Augustuse ajast?

.......................................................................................................................................

.......................................................................................................................................

10. Millised ametid ühendas enda kätte Augustus? .............................................

........................................................................................................................................

11. Kuidas muutus senati ja konsulite võim Augustuse ajal? Too näiteid!

.......................................................................................................................................

12. Tõesta, et Augustus kehtestas monarhia.

.......................................................................................................................................

.......................................................................................................................................

13. Kirjelda Augustuse valitsemisviisi? .................................................................