Keisririigi rajamine

     Ööl pärast Caesari tapmist tõttas ratsaväeülem Marcus Aemilius Lepidus oma vägede juurde ja tõi need Rooma, Marsi väljakule. Ta hakkas esimesena rääkima Caesari surma eest kättetasumisest. Samuti oli Caesari toetajaks konsul Marcus Antonius, vapper ja vilunud hiiglasekasvu väejuht. Antonius võttis oma valdusse Caesari sõjalaeka ja tema naiselt kõik Caesarist järelejäänud dokumendid.
     Järgmisel päeval esines rahvakoosolekul Brutus, teatas türanni surmast ja kuulutas vabariigi taastatuks. Vastuseks oli jäine vaikus. Rahvas mõistis, et vabariik oli ammu enne Caesarit tegelikult surnud. Ettenägelikumad kodanikud mõistsid, et vabariigi taastamine tähendab uut verist võitlust võimu pärast.
     Pärast Brutuse kõnet üritas Cinna hakata Caesarit mustama, kuid rahva kisa sulges ta suu. Türannitapjad taandusid Kapitooliumile ja astusid õhtul läbirääkimistesse Antoniusega.

     Ka Caesari toetajate seisund polnud kindel ja Antonius tegi ettepanekud välja kuulutada amnestia, kuulutada kõik Caesari reformid kehtivateks, viia ellu Caesari avamata testament ja korraldada Caesarile riiklik matus. Need ettepanekud läksid läbi. Caesari majas avati tema testament - ¾ varast läks diktaatori õetütre pojale Octaviusele, kes pidi hakkama kandma ka Caesari nime. Tema nimeks sai nüüd Gaius Julius Caesar Octavianus. Suured aiad pärandas Caesar Rooma rahvale ja lisaks igale kodanikule veel rahasumma. Testamendi avaldamine tekitas suurt elevust - "Oleme kõik Caesari pärijad!" Caesari matuste tuleriida kustudes tormas rahvas tema tapjatele kätte maksma, kuid need olid jõudnud kõik Roomast pageda.

1. Kas rahvas toetas Caesari tapjaid? ......................................................................

2. Mida tegid Caesari toetajad, et haarata võim? ..................................................

........................................................................................................................................

3. Miks rahvas asus vabariigi vastaste poolele? ...................................................

........................................................................................................................................

4. Kes sai Caesari pärijaks? .....................................................................................

     Caesari pärija viibis Illüürias sõjalaagris, kui saabus teade Caesari tapmisest. Haiglasel Octavianusel puudusid kogemused ja väejuhivõimed, kuid ta oli kaval ja oskas valida andekaid abilisi. Tal polnud mingit ametikohta ja ta ei võinud olla kindel leegionide toetusele. Itaaliasse suundus ta üksi, kuid seal tervitasid teda Caesari veteranid kui väejuhi poega ja pärijat: "Caesar on surnud, elagu Caesar!" Võimuohjad koondusid Antoniuse kätte, kes oli jõudnud ära kulutada suurema osa Caesari pärandist. Antonius ja Octavianus värbasid mõlemad omale sõjaväge, kusjuures Octavianusel edenes see paremini. Võitlustes Antoniusega langesid mõlemad selle aasta konsulid ja kahe armee juhatajaks sai Octavianus. Rahvakoosolek valis ta konsuliks, ehkki noormees polnud veel 20-aastanegi. Vabariiklikes senaatorites tekitas ta uue ohutunde.

5. Millised olid Octavianuse tugevad ja nõrgad küljed? ...........................................

............................................................................................................................................

............................................................................................................................................