Caesaril oli nüüd selline seisund, et tema nimest sai hiljem valitseja tiitel - keiser (tsaar) - ning vabariigi päevad olid loetud. Täheühendile SPQR (senatus populusque romanus - senat ja rooma rahvas), mis oli Rooma riigi terviklikkuse sümbol, jäi vaid ajalooline tähendus. Tal on piiramatu võim, ehkki ta loobus kuningaks kuulutamisest. Riigijuhtimise alal loobus Caesar linnavalitsemise meetoditest ja korraldas selle ümber maailmariigi juhtimise vajaduste kohaselt. Senati liikmete arvu suurendamisega muutis ta selle oma kuulekaks tööriistaks. Senati esimehena suunas Caesar läbirääkimisi vajalikus suunas, eluaegse diktaatori ja 5 aastaks valitud konsulina oli tal õigus kasutada riigi raha oma äranägemisel, rahvatribuunina oli ta puutumatu isik, kes võis panna veto igale senati otsusele. Pontifex maximus'ena tõlgendas Caesar usulisi seisukohti oma vajaduste järgi. Teda kõnetati imperator'ina (käskija) - nii nimetati Roomas algselt väepealikku. Siit tuleneb mitmes keeles kasutatav imperaatori tiitel (= keiser) ja sõna impeerium suurriigi (ka keisririigi) tähenduses. Ainuvõimu kasutas Caesar mõõdukalt. Ta ei võtnud ära võidetud roomlaste vara, millega hämmastas kaasaegseid. Kohtuasjad seati korda ja riigiaparaat pidi eeskujulikult töötama. Veteranidele anti maad üle kogu riigi. Nende abil taasrajati Kartaago koloonia. Korintose varemetele püstitati uus linn (Meenuta, millistel asjaoludel oli hävinud Korintos?) Rahaasjade parandamiseks vähendati tasuta viljasaajate arvu. Kodanikuõigused andis Caesar paljude Prantsusmaa ja Hispaania linnade elanikele, samuti kõigile arstidele ja teadlastele nende päritolust hoolimata. |
Caesari kuju |
| 1. |
Mille poolest erines Caesari võim võidu saavutanud konsuli võimust? .......................... |
|
...................................................................................................................................................... |
| 2. |
Mis tagas Caesarile vabariiki kaotamata tegeliku ainuvõimu?........................................... |
|
...................................................................................................................................................... |
| Caesar moodustas komisjoni, mis pidi koostama riigi kaardid. Selle töö lõpetas komisjon alles 32 aastat pärast Caesari surma. Caesari teostest on tänapäevanni säilinud ainult tema sõjapäevikud. Ilukirjandus oli kaasaegsete väitel väheväärtuslik, kuid seda enam teaduslikud tööd keeleteaduse ja astronoomia alalt. Pontifex maximus'ena pidi Caesar pidama ajaarvestust. Rooma kuukalender oli lootusetult paigast nihkunud - mõnikord tuli koristuspühi pidada näiteks kevadel. 46. a eKr viis Caesar sisse uue, nn juuliuse kalendri, mis põhineb päikeseaastal. Vene õigeusu kirikus kehtib see veel praegugi. 44. a eKr otsustas senat nimetada Caesari sünnikuu tema auks Julius'eks (juuliks). |
| 1. |
Võrdle Caesari ja Sulla ainuvõimu! Kumb tegutses julmemalt, kes kasuahnemalt ja |
|
kes riigile kasulikumalt? ........................................................................................................... |
|
...................................................................................................................................................... |
| Üldisest lömitamisest hoolimata moodustasid 60 vabariiklast Caesari vastu vandeseltsi. Sinna kuulus tema isiklikke ja poliitilisi vastaseid, aga ka neid, kes tundsid end olevat alahinnatud ja kõrvaletõrjutud. Tuntuimatel vandenõulastel ei olnud siiski Caesari vastu isiklikku vaenu ja nad olid Caesari poolt hinnatud mehed (Gaius Cassius ja Marcus Junius Brutus). Nad tahtsid säilitada aristokraatliku vabariigi ja senati võimu. 44. aasta märtsis piirasid vandenõulased Caesari senati istungil ümber ja tapsid ta pistodalöökidega. Märganud Brutust tapjate hulgas, hüüdis Caesar kreeka keeles: "Sinagi, mu laps!" (Marcus Junius Brutus arvati olevat Caesari laps). Lendsõnaks kujunes ikkagi ladinakeelne Et tu, Brute! (Ka sina, Brutus!). Kohkunud senaatorid pagesid laiali. Ka Caesari poolehoidjad püüdsid kuhugi varjule pugeda. |
| Niipea kui sõjaline demokraatia, keda esindas sõjaväe poolt jumaldatud imperaator, ühines rahvatribuuni poolt esindatud tsiviildemokraatiaga, oli vabariigi viimne tund löönud. Seda liitumist ei suutnud läbi viia Pompeius, kes oli halb poliitik. Alles Caesar sõlmis liidu demokraatia ja sõjaväe vahel ja andis senati juhitud vabariigile surmahoobi. Caesari katse kehtestada Roomas ainuisikulist võimu lõppes ebaõnnestumisega, kuid vabariigi nõrkus oli paljastunud. Tema kasupoeg Augustus liitis lõplikult rahvatribuuni tsiviilvõimu imperaatori sõjalise võimuga. |
| 1. |
Mis oli Caesari vastase vandenõu eesmärgiks? .................................................................. |
| 2. |
Seleta väljendi "Ka sina, Brutus" tähendust! ......................................................................... |
|
...................................................................................................................................................... |
| 3. |
Milliseid antiikaja suurte väejuhtide lendsõnadeks kujunenud tegusid näed piltidel? |
 |
<................................................... ...................................................... ...................................................... ...................................................... ...................................................... ...................................................... ...................................................... ...................................................... ...................................................... ...................................................... ...................................................... ...................................................... ....................................................> |
 | |