     Algas kodusõda Rooma kodanike vahel.
     Pompeius, kelle leegionid olid Hispaanias, põgenes lõunasse ja talle järgnesid temaga ühinenud senaatorid. Osa senaatoritest ei suutnud kuidagi otsust langetada.
     Kuulsaim kõhkleja, Cicero, iseloomustas olukorda tabavalt: "Tean, kelle eest pageda, aga ei tea, kelle kannul." Siiski liitus ta viimasel hetkel vastumeelselt Pompeiusega.
     Pompeius suundus Kreekasse, kus koondas idaprovintside jõud. Ta teadis, et Caesar ei saa talle järgneda: selja tagant ähvardasid Pompeiuse Hispaania leegionid. Caesar suundus oma vägedega Hispaaniasse ja võitis enda poolele Pompeiuse leegionid. Nüüd valiti Caesar Rooma konsuliks ja diktaatoriks. Seejärel suundus ta laevadel Kreekasse, ehkki merel oli ülekaal vastasel.
     Pompeius kõhkles ja ei andnud otsustavat lahingut. Pärast pikka venitamist toimus otsustav lahing 48. a eKr Pharsalose (loe farsalos) all. Caesar purustas vastase leegionid. Pompeius põgenes Lesbose saarele ja sealt koos naise ja pojaga Egiptusesse. Kaldal ootasid teda kõik Egiptuse tähtsamad ametiisikud. Aga niipea, kui ta oli maale astunud, raiuti naise silme all Pompeiuse pea otsast ja anti Egiptuse kuninga nõuandja kätte.

5. Miks vabariigi pooldajad kõhklesid, kelle poolele kodusõjas asuda? .................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
6. Millega seletada Pompeiusele Egiptuses osakssaanud vastuvõttu?
................................................................................................................................................

     Mõni päev hiljem maabus kõigest mõnetuhande mehega Egiptuses ka Caesar ja marssis siis läbi Aleksandria oma liktorite saatel Rooma konsuli aus ja hiilguses. See äratas muidugi egiptlastes pahameelt.
     Caesar sekkus Egiptuse valitsemissuhetesse, mis olid väga sassi läinud.
    Noor kuningas Ptolemaios XIV pidi isa testamendi kohaselt valitsema koos oma õe ja ühtlasi abikaasa Kleopatraga. Kuid Ptolemaios oli Kleopatra Aleksandriast välja kihutanud. Ka noorem õde Arsinoe taotles kuninganna diadeemi.
    Kuninga lähikondlased pakkusid Caesarile Pompeiuse pead ja sõrmust. Sõrmuse võttis ta vastu, kuid pea käskis ära põletada. Samas nõudis ta Egiptuse riigikassast 10 miljonit drahmi, väites, et kadunud kuningas Ptolemaios XIII oli selle summa Rooma rahva sõbra tiitli eest võlgu jäänud. Raha käes, võttis Caesar ta pantvangi. Veetlev ja tark 20-aastane Kleopatra aga lasi end vaiba sisse mähitult salakaubana paleesse kanda ja sinna ta jäigi. Tal õnnestus kohe suure roomlase pea segi ajada. Kleopatrasse armumise tõttu sattus Caesar Egiptuses sõjakeerisesse.
    Ta sundis noort kuningat Kleopatrat kaasvalitsejaks tunnistama. Samas piirasid ülekaalukad Egiptuse väed printsess Arsinoe juhtimisel kuningapalee koos tema vangidega sisse. Arsinoe kuulutas end ainukuningannaks. Caesar vabastas Ptolemaiose, lootes, et too hakkab sõdima Arsinoe vastu. Kuid Ptolemaios ründas oma toetajatega hoopis Caesarit. Võitluste käigus põles maha ka antiikaja suurim raamatukogu. Abivägede saabumisel purustati egiptlaste üksused, palju laevu hävitati ja uppus ka kuningas. Arsinoe võeti vangi ja saadeti Rooma, et teda seal Caesari triumfikäigus näidata.

Kleopatra

Egiptuse kroon anti Kleopatrale. Peagi sünnitas kuninganna poja, kes sai nimeks Ptolemaios Caesar, hüüdnimega Caesarion. Caesar aga lahkus Egiptusest ja ainult viiepäevase sõjaretkega purustas Pontuse väed, kes tahtsid oma endisi alasid tagasi vallutada. Ta läkitas Rooma oma pooldajatele kuulsa teate: "Veni, vidi, vici!"

(Mida see tähendab eesti keeles? Meenuta Caesarist õpitut!)

...........................................................................................................

Caesar pöördus tagasi Rooma. Itaalias tervitas teda maabumisel esimesena Cicero. Roomas oli olukord segane, kuid Caesar pani korra maksma, rahustas maha rahulolematud vaesed ja palgata sõdurid. Seejärel võitis ta oma sisevastaseid ja nende liitlast Numiidia kuningat. Nüüd pidas Caesar 4 triumfi nelja võidu auks: Gallia, Pontuse, Egiptuse ja Numiidia üle. Numiidia triumfiga tähistati tegelikult kodusõja võitu - Caesar ei söandanud ametlikult kaasmaalaste hävitamist tähistada. Ebatavalise armu osaliseks said Egiptuse printsess Arsinoe ja Numiidia prints Juba II - nad jäeti pärast triumfi ellu. Järgmisel aastal purustas Caesar lõplikult Pompeiuse pojad ja teised väejuhid, kes võinuksid veel vabariiki taotleda. Nüüd tähistas ta ametlikult triumfi ibeeride üle. Tema juurde tulid kõikjalt saadikud auvisiidile. Egiptusest tuli kuninganna Kleopatra ise, kandes oma krooni kätel.

7. Miks Caesar jäi kauaks seotuks Egiptuse sündmustega? ....................................
.............................................................................................................................................
8. Mil viisil Caesar tähistas võitu oma sisevastaste, vabariigi toetajate üle?
.............................................................................................................................................