Kohe pärast Sulla surma selgus, et keegi polnud tema loodud süsteemiga rahul, ei rikkad ega vaesed, ei tapetute lapsed ega Sulla veteranid. Puhkesid uued relvavõitlused. Kuid Sulla kord lagunes aastaga mitte relvade, vaid terve rea kohtuprotsesside abil. Neist tuntuimates esinesid süüdistajatena Marcus Tullius Cicero (loe tsiitsero) ja Caesar. Selle tulemusena vähendati senati kohtualast võimu. Samal aastal olid konsuliteks Gnaes Pompeius ja Marcus Crassus. Konsulid tühistasid neid takistanud Sulla korra kõigil tähtsamatel aladel. Ametisoleku ajal õnnestus enam populaarsust võita Pompeiusel, ehkki Crassusel olid suuremad majanduslikud võimalused.

Crassus oli oma tohutule rikkusele pannud aluse Sulla ajal hukatute varandust omandades. Ta äritses orjadega ja majavaldustega Roomas, ostes kokku odavaid maju ja ehitades nende asemele üürikasarmud. Ehkki ta ületas kõik senised kostitused, jäi ta ikkagi rahva silmis liigkasuvõtjaks ja ihnuriks. Ajalukku läks ta Spartacuse võitjana, mille eest ta sai ovatsiooni.

Marcus Tullius Cicero

8. Millisel viisil hävitati Sulla loodud valitsemiskord? ................................................
.............................................................................................................................................

     Pompeius oli silmapaistev väejuht, kes oli võidelnud Hispaanias, hävitanud Vahemerel võimutsenud mereröövlid ja vallutanud Roomale mitmed uued provintsid idas. Teda pooldasid sõdurid ja rahvas, kuid ta oli nõrk poliitik.
     Silmapaistvaimaks võimutaotlejaks oli vabariigi lõpuaastail Gaius Julius Caesar, kes põlvnes vanast ja lugupeetud Juliuste patriitsisuguvõsast. Juba noorukina hindas ta end kõrgelt. Oma esimesele ametikohale asudes lausus ta: "Pigem siin esimene kui Roomas teine." Aleksander Suure elulugu lugedes puhkes ta aga nutma, sest võrdlus näitas, et Aleksandri vanuselt ei olnud tema veel midagi suurt korda saatnud. Geniaalse poliitikuna ei tõstnud ta aga end enneaegu esile, vaid suurendas oma mõju järk-järgult ja tegutses teiste inimeste kaudu. (Meenuta Catilina vandenõud!). Tema tõsisem poliitiline karjäär algas ülempreestri (pontifex maximus) ametist.
     Endine Sulla käsilane, kõrvuni võlgades Lucius Sergius Catilina (loe katiliina) üritas mitmel korral konsuliks saada, kuid ei osutunud valituks. Siis lõi ta salaliidu võimuhaaramiseks, mille paljastas selle aasta konsul, hiilgav oraator Cicero.
    Tema senatis peetud süüdistuskõne on saanud maailmakuulsaks ja mitmeid selle väljendeid kasutatakse tänagi. Kõige tuntum on lause: "O tempora, o mores!" (Oh aegu, oh kombeid).

Caesar

     Catilina mõisteti surma, tema Roomas vangistatud poolehoidjad hukati, kuid ta ise põgenes ja koondas oma poolehoidjad Etruurias. Seal olid saanud jaosmaid Sulla veteranid, kes aga olid juba laostunud ja rahulolematud. Senati väed purustasid Catilina üksused ja ta ise langes lahinguväljal. Enne seda pidas Cicero veel 3 tulist kõnet Catilina vastu ja pärast võitu andis senat talle aunime Pater Patriae (Isamaa Isa). See oli Cicero poliitilise karjääri kõrghetk.
    Caesarit ja Crassust seostati mingil määral salaliidust osavõtuga, kuid kumbki ei määrinud oma nime lõplikult. Crassus tõmbus ajutiselt poliitikast tagasi. Caesar oli sel ajal pontifex maximus (ülempreester) ja seega puutumatu isik. Pärast Catilina lüüasaamist määrati Caesar Hispaania asevalitsejaks.

9. Võrdle Crassuse ja Pompeiuse võimeid ning mainet rahva silmis.
...............................................................................................................................................

10. Kes oli Sulla võimu ja ta järgijate võimuhaaramiskatsete paljastaja?

11. Mis iseloomustas Caesari pürgimist võimule? ........................................................
..............................................................................................................................................