|
Vabariigi langus Vabariiklik riigikorraldus ei vastanud maailmariigiks muutunud Rooma vajadustele. See oli loodud omal ajal Rooma linnriigi valitsemiseks ja eeldas, et iga kodanik saab osaleda rahvakoosoleku või senati töös. Samuti pidid kodanikud moodustama sõjaväe. Suureks kasvanud riigi kodanike enamus ei käinud võib-olla kordagi elus Roomas ega osalenud mingil viisil riigiasjades. Sõjaväe põhiosa moodustasid aga liitlased, kel polnud otsustamisõigust. Rahvakoosoleku enamuse moodustasid proletaarid, kes polnud sõjaväekohuslased. Nad kasutasid kodanikuõigusi, kuid ei täitnud kodanikukohustusi. Vendade Gracchuste ajast jagati proletaaridele riigi poolt leivavilja. Provintside valitsejad ei pidanud silmas Rooma keskvalitsuse huve, vaid isiklikku kasu. Maa-ala kasv ja tohutu orjade juurdevool nõudsid riigi tugevdamist. Igal aastal vahetuvad konsulid tulid vaevu toime valitsemisasjadega hiiglaslikus riigis, mida lõhestas erinevate huvigruppide sisevõitlus. Pikki aastaid kestvates sõdades, mis toimusid kaugel Roomast, tuli sõjaväe juhtimine teha ülesandeks mitte konsulitele, vaid kogenud väepealikutele-imperaatoritele. 1. Miks vana riigikorraldus ei sobinud suure riigi valitsemiseks? ................................. |
| Vabariigi aluseid õõnestas Mariuse sõjaväereform. Pärast Kartaago langemist oli ta naaber ja Rooma liitlane Numiidia kiiresti arenenud ja muutunud väga jõukaks riigiks. Numiidia troonivõitlust ära kasutades alustas Rooma 111. a eKr sõda Numiidia kuninga Jugurtha vastu. Osav poliitik ja hea roomlaste tundja Jugurtha ütles: "Oo, müüdav linn, sa lakkad olemast, kui vaid leidub kohane ostja." Ja tõesti õnnestus tal kullaga koonerdamata pikka aega ära osta Rooma väepealikke ja need ei pidanud tema vastu otsustavat sõjategevust. Olukord muutus, kui rahvakoosolek valis vastu senati tahet konsuliks talupojaseisusest Gaius Mariuse ja koos sellega kõrvaldati senati poolt valitud väejuht. Osava väejuhina õnnestus tal kiiresti võita Jugurthat, kes viidi Rooma ja hukati seal. Teistkordselt konsuliks valitud populaarne Marius korraldas ümber Rooma sõjaväe. Seni olid teenistuskohustuslikud olnud jõukamad rahvakihid, kes pidid endile ise varustuse hankima. Talupoegade, sõdurite põhiosa, arvu järsk vähenemine põhjustas sõjaväe nõrgenemise. Marius hakkas sõjaväkke võtma proletaarlasi, kes said kindla palga ja täieliku varustuse väepealikult. |
Gaius Marius |
| See oli ainus võimalus sõjaväe lahinguvõime tõstmiseks. Roomas oli palju vaeseid proletaare, kes astusid meeleldi sõjaväkke. Sõjaväeteenistus muutus nüüd proletaaride elukutseks, kel pärast sõda ei olnud kuhugi minna ja kes heal meelel jäid oma leegioni teenima nii kaua, kui nad seda suutsid. Märgatavalt paranes pikema teenistusajaga sõdurite väljaõpe. Tekib uus sõdurite-veteranide seisus. Rooma sõjavägi muutus palgaliseks armeeks. Sõjavägi võõrdus rahvast. Mehed olid tihedalt seotud oma väepealikuga, kes nende heaolu eest hoolt kandis ja neid juhtis ning iga sõdurite poolt armastatud väejuht võis armeed kasutada isiklikes huvides. Edukas väepealik võis senati otsuseid mitte täita või koguni oma vägedega senati vastu välja astuda. Nii toimus see hiljem kodusõdades ja keisririigi kehtestamisel. Üldine sõjaväekohustus jäi püsima üksnes paberil, sest jõukad kodanikud hakkasid vähehaaval kõrvale hoidma sõjaväeteenistuse raskustest. 2. Millised muudatused Rooma sõjaväes valmistasid ette ainuvõimu haaramist? |