Muutused ühiskonnas vallutussõdade tagajärjel

     Sõjategevus Itaalias viis tihti tervete piirkondade mahajätmiseni. Hannibali poolele üleläinud liitlasi karistati julmalt, millega kaasnes maade ülevõtmine. Ühismaa kasvas selle tulemusena märgatavalt. Tugevnes ka Senati kontroll liitlaste üle, nende õigusi hakati kärpima ja roomlased hakkasid neile vaatama kui alamaile.

Vallutuste tagajärjel tõusis Rooma linna poliitiline tähtsus tohutult. Linna elanike arv kasvas pidevalt ja see omakorda edendas kaubandust. Rooma veeti toiduaineid, käsitöötooteid ja luksuskaupu kõigist Vahemeremaadest. Roomas endas jäi käsitöö kõrvaliseks tegevusalaks. Seni oli ühiskonna aluseks olnud põllundus. Kui Rooma vallutused Itaalias andsid tulu ka talurahvale, siis meretagustest sõdadest ei saanud nad midagi. Vastupidi, nende vallutussõdade tulemuseks on Rooma talupoegade täielik laostumine. Sõjasaak rikastas vaid ülemkihti.

     Talupojad, kes pidid sõdade tõttu kaua kodunt eemal viibima, ei suutnud tagada perekonna toimetulekut. Eriti rängalt laastati talupoegade majapidamisi Hannibali sõjaretke ajal Itaaliasse.
     Pikaaegselt sõjaretkelt eluga koju jõudnud talupoeg leidis eest laostunud majapidamise ja harimata maa. Võistlus suurmaapidajatega oli raske - ori ei pidanud minema sõtta, vaba talupoeg aga oli kohustatud sõdima.
    Eriti raske oli Hispaanias. Sealt oli saada vähe saaki, kuid sõdurina peeti talupoega kinni kuus ja rohkem aastat. Hispaanias kaotas Rooma 20 aastaga üle 50 000 mehe, teist sama palju II Puunia sõja ajal.
    Väljaspool Itaaliat oli alaliselt Rooma sõjaväes üle 80 000 mehe, peamiselt talupojad. Jäi järele vähe talupoegi, kes oleksid oma põlde harinud. Paljud talupoegadest sõdurid võõrdusid pikkade sõjaaastate jooksul põlluharimisest ja ei tahtnudki enam sellega tegelda. Rooma riigile saadeti maksudena hiigelsuured hulgad teravilja Roomale alluvailt maadelt. Selle tulemusena langesid viljahinnad ja talupojal ei olnud võimalik oma saaki maha müüa. Itaalia talupoja majapidamine on määratud hukule. Ka puuviljakasvatuse alal ei suutnud väikemaapidaja võistelda suurmaaomanikuga, kellel oli käsutada odav tööjõud - orjad töötasid tasuta. Suurmaaomanik saatis oma saadused korraga lähedalasuvasse linna, talupoeg pidi aga ka osa oma saadusi saatma turule. Nende eest sai ta nii vähe raha, et töö  ei tasunud ennast ära. Talupojal ei jäänud üle muud, kui müüa maa suurmaaomanikule ja minna linna, eelkõige Rooma, proletaariks.
     II sajandi keskel eKr jääb talupoegade arvu kasv seisma ja varsti hakkab maaelanike arv langema. Senat sai aru, et vabade talupoegade arvu vähenemine on ohtlik riigile. Pärast II Puunia sõda asutas Senat Itaalias uusi asundusi, kus maad said umbes 100 000 sõdurit. Hiljem seda poliitikat aga enam ei jätkatud.

3. Kuidas vallutussõjad mõjutasid Itaalia talupoegade elu? .....................................................................................................................................................
.....................................................................................................................................................
4. Mis muutus liitlaste olukorras seoses vallutussõdadega Vahemeremaades?
.....................................................................................................................................................
.....................................................................................................................................................
5. Miks oli talupoegade arvu vähenemine ohtlik Rooma riigile? ......................................
......................................................................................................................................................
6. Mis põhjustas talupoegade laostumise? ..........................................................................
......................................................................................................................................................
......................................................................................................................................................