| Kartaago sõjalised jõud polnud aga veel hävitatud. Kartaago kaupmehed otsustasid oma kaotused teha tasa uute vallutustega Hispaanias, kus neile kuulus ammugi lõunarannik. Antiikajal oli Hispaania tuntud rikka hõbedamaana ja siinsed sõjakad hõimud oleksid andnud Kartaago sõjaväele head täiendust. |
|
|
Hispaania vallutamise tegi teoks Hamilkar Barkas. Hispaaniasse suundudes võttis ta kaasa oma 9-aastase poja Hannibali. Enne ärasõitu viis isa poja ohvrialtari juurde ja laskis tal anda vande, et ta jääb igavesti Rooma vaenlaseks. Hispaanias õppis poiss tegelikku sõjakunsti. Kõigist rohkem suutis ta kannatada külma ja kuuma, nälga ja janu. Hamilkar hukkus sõjas Hispaania hõimudega. 26-aastaselt valis Hispaania armee Hannibal Barkase oma väejuhiks. Sõdurid armastasid teda piiritult. Ta oli silmapaistev väejuht, mitmekülgselt haritud, andekas inimene ja suur riigimees. Rooma ajaloolane Livius kirjutas Hannibalist: "Polnud niisugust vaeva, mille puhul ta oleks väsinud kehalt või langenud meeleolult. Niihästi kuumust kui külma talus ta ühesuguse kannatlikkusega, sageli nähti, kuidas ta magas sõjamantlisse mähitult sõdurite keskel, kes seisid valvepostil. Niihästi ratsa- kui ka jalaväes jättis ta teised endast kaugele maha: esimesena sööstis lahingusse, viimasena lahkus pärast võitlust lahinguväljalt." |
| Aastal 219 eKr piiras Hannibal sisse Roomaga liidus oleva Saguntumi linna ja vallutas selle 8-kuulise piiramise järel. Rooma saadikud nõudsid Kartaagolt Hannibali väljaandmist. Kartaago valitsus keeldus ja Rooma kuulutas 218. a eKr Kartaagole sõja. Puhkes II Puunia sõda. Roomlased kavatsesid rünnata üheaegselt nii Aafrikas kui ka Hispaanias. Hannibal ajas roomlaste plaanid segi. 218 a kevadel ületas Hannibal 50 000 jalamehe, 11 000 ratsaniku ja 37 sõjaelevandiga Pürenee mäed ja liikus piki Gallia lõunarannikut ning Rhone (loe roon'i) jõge Alpi mäestiku peaaheliku suunas. Alpide ületamine oli üliraske. Oli saabumas september ja mägedes sadas juba lund. Elevandid, hobused ja inimesed libisesid ning kukkusid kuristikesse. Soojalt maalt pärit sõjamehi piinas külm. Oktoobri keskel jõudis Põhja-Itaalia tasandikule ainult alla poole teeleasunud meestest, veel vähem hobuseid ja elevante. Hannibali armeed täiendasid Rooma ülemvõimuga rahulolematud gallid, mis märgatavalt tugevdas tema sõjalist jõudu. |
|
|
