Puunia sõjad

     Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud Vahemere ääres üheks tugevaimaks riigiks. Lõputult ei saanud roomlased võistlejat kohtamata oma valdusi laiendada. Sitsiilia pärast puhkesid kokkupõrked kartaagolastega, keda roomlased kutsusid puunlasteks.

     Kartaago linna kaugele merele ulatuval kivisel neemel Põhja-Aafrikas kaitsesid võimsad tornidega kivimüürid. Sügav ja varjuline sadam võttis vastu rohkeid kaubalaevu, mille laadungid täitsid Kartaago kaubaladusid. Siin asusid hiiglasuured sõjavarustuse tagavarad. Kunagisest foiniiklaste kolooniast oli välja kasvanud võimas mereriik, mis oli vallutanud Vahemere lääneosa suuri rannikualasid ja saari.     

     Alluvad maad maksid Kartaagole makse kas rahas või kaubas. Kartaago kogus oma põhilised rikkused kauplemisest Atlandi ookeani ranniku ja Aafrika sisemaa rahvastega ning Vahemere kultuurrahvastega. Et oma võimu kindlustada, oleksid kartaagolased pidanud looma tugeva sõjaväe. Nad ei ole aga kunagi olnud sõdija rahvas: sõdu pidasid nad ainult majandusliku kasu pärast. Selleks ajaks, kui puhkesid kokkupõrked roomlastega, oli Kartaago juba asunud allakäiguteele: Vahemere idaosast olid hellenid nad välja tõrjunud. Kartaago suurel sõjaväel ei olnud seda tugevust ja ühtsust, mis oli Rooma leegionidel, sest Kartaago väes teenisid palgasõdurid. Kuna kartaagolaste käes olid tohutud rikkused, võisid nad peaaegu igal ajal endale suure sõjaväe palgata.

     Eriti kardetav oli suur ja tugev Kartaago sõjalaevastik. Ta meremehed paistsid silma oma osavuse ja julgusega. Ehkki väliselt oli Kartaago suur ja tugev, oli ta ometi nõrk ja lõtv riik. Kartaagot valitses kaupmeeste aristokraatia. Mõjukaimad suguvõsad, kes võitlesid omavahel võimu pärast, olid Mago'd ja Barkas'sed.
     Vallutanud Lõuna-Itaalia, olid roomlased jõudnud Sitsiiliani. Võis oodata, et võitudega harjunud roomlased ületavad kitsa väina ja tungivad Sitsiiliasse, kus alles hiljuti tegutses Pyrrhos. Sitsiilias olid puhkenud võimuvõitlus Sürakuusas ning tülid Kreeka ja Kartaago linnade vahel.

     Roomlased otsustasid 264. a eKr end segada Sitsiilia asjadesse. Puhkes I Puunia sõda. Rooma maaväed olid Sitsiilias edukad, kuid roomlastel ei olnud sõjalaevastikku ja nii võis sõda lõpmatuseni. Rooma asus kiires korras   laevastikku rajama. Sõudjaid treeniti juba enne laevade valmimist kuival maal.

sojalaev.jpg (70495 bytes)
Sõdurid Rooma sõjalaeval on valmis tungima vastase laevale

     Olles kehvad meremehed ja millegagi arendamata laevaehitust, leiutasid roomlased siiski vahendi, mis andis võimaluse muuta merelahing peaaegu lahinguks maal, kus nad olid võitmatud. Selleks oli ründesild, mille otsas olid teravad konksud.
     Sild seoti laevamasti külge ja  vaenlase laevale
lähenemisel lasti langeda vastase laevalaele. Teravad konksud hoidsid vaenlase laeva kinni ja silla kaudu tungisid vaenlase laeva meeskonnale kallale rooma jalaväelased, kes mõõkadega võitsid sellise võitlusega harjumatuid meremehi.