| Vallutades mingi Itaalia maakonna, võtsid
roomlased kolmandiku maad Rooma riigi maatagavaraks - ühismaaks (ager
publicus). Osa sellest jäi Rooma kodanikele ühiseks kasutamiseks, osa läks
vaesematele kodanikele jaosmaaks ja osa müüdi ära. Selle ostsid soodsalt Rooma
aristokraadid. Maad saanud vaesed Rooma talupojad moodustasid kolooniad, mis olid vallutatud piirkondades Rooma ülemvõimu toeks, kust levitati ladina keelt ja kreeka tähestiku alusel väljatöötatud ladina tähestikku. Erinevalt Kreeka kolooniatest ei saanud Rooma kolooniad kunagi iseseisvust, nad olid sõjalised tugipunktid alistatud maal. Itaalia alistamise järel jäi Rooma edasi linnriigiks, kellele allusid mitmesugused hõimud ja linnad. Nad elasid veel iseseisvat, eraldi elu. Suhtlemises vaenlaste ja võidetutega kasutas Rooma põhimõtet "jaga ja valitse" (divide et impera). Rooma pidas läbirääkimisi ja sõlmis kokkuleppeid eraldi iga vastasega. Nii kehtestati alistatud rahvastele erinevad sõltuvuse tingimused, mis säilitas nende vahel vastuolud ja takistas nende ühist tegevust Rooma vastu. Igati õhutasid roomlased tülisid alistatud rahvaste vahel, et vältida nende ühinemist Rooma vastu. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus. Roomlased tuginesid valitsemisel kohalikule hõimuaristokraatiale (ülikutele). Osa võidetud linnu said munitsiipiumi õigused - säilis omavalitsus ja kodanikud said, kas täielikud või piiratud Rooma kodaniku õigused. Sellega muutusid nad Rooma riigi osaks. Enamik Itaalia rahvaid olid Rooma liitlased. Nad pidi andma oma sõjaväe Rooma käsutusse, muid kohustusi neil polnud. Seega olid kõik Itaalia võitlusvõimelised mehed, sõltumata nende õiguslikust seisundist, Rooma käsutuses ja neid sai kasutada väljaspool Itaaliat asuvate maade vallutamiseks. Rooma-Itaalia liit ei olnud rahvuslikult ühtne. Mõned rahvad rääkisid sugulaskeeli, teiste keeled olid aga erinevatest keelkondadest. Samas ei olnud Itaalia liitriiklik korraldus näiline - Rooma õiguses ei olnud mõistet "alam". Liidu liikmed maksid makse nagu roomlasedki ainult erandkorral, nad teenisid abivägedes nagu roomlased armees jne. Rooma kodanikud olid aga Itaalia elanike seas veel pikka aega vähemuses. Rooma kodakondsust võisid saada riigile osutatud teenete eest nii üksikud inimesed kui ka terved linnad. Rooma kodanike arvu pidev kasv suurendas Rooma mõju Itaalias veelgi. Rooma-Itaalia liit osutus elujõuliseks. 5. Kuidas roomlased suhtusid alistatud rahvastesse? |