|
|
Lõuna-Itaalias jõudsid roomlased kreeka linnadeni. Neist tugevaim oli rikas Tarentum, millega roomlased sõda alustasid. Tarentlased kutsusid Balkani poolsaarelt appi Epeirose kuninga Pyrrhose (loe pürros).
Pyrrhos oli üks võimsamaid hellenistlikke valitsejaid, kes alistas Makedoonia ja püüdis Vahemere lääneosas rajada Aleksander Suure maailmariigi sarnast riiki. Tema edu aluseks olid diplomaadivõimed ja kõrgetasemeline sõjakunst ning väepealiku võimed. 280. a eKr tungis ta 22000 jalaväelase, 3000 ratsaväelase ja 20 sõjaelevandiga Lõuna-Itaaliasse. Pyrrhos tungis Roomast 60 km kaugusele, võites roomlasi mitmes lahingus. |
| Seejärel purustas ta Sürakuusa kutsel Kartaago väed Sitsiilias. Pyrrhose sõdades karastunud ja kogenud epeiroslased olid langenud lahingutes ja uued palgasõdurid polnud neile võrdväärseks asenduseks. Tema väepealikuoskused olid küll endised, kuid puudus sõjavägi, mis suutnuks juhi kavatsusi täide viia. Rooma väkke aga värvati üha uusi talupoegi. Seda hakati võrdlema hüdraga, kelle iga maharaiutud pea asemele kasvab kaks uut. Itaaliasse tagasi pöördunud Pyrrhose väed said roomlastelt lüüa ja ta pöördus oma vägede riismetega tagasi Balkanile. Pyrrhos langes Kreeka alistamise käigus Peloponnesose poolsaarel Argoses tänavavõitluses. Pärast Pyrrhose lahkumist vallutasid roomlased raskusteta kogu Lõuna-Itaalia. Aastaks 265 eKr läks Rooma kätte kogu Apenniini poolsaar, välja arvatud Po jõe org.
|
