Itaalia vallutamine Rooma poolt

     Vabariigi alul oli Rooma üks paljudest Latiumi linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta ülemvõimu teiste Latiumi linnade üle ja võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Üle 200 aasta kestnud võitlustes alistas Rooma vähemalt 12 erinevat Itaalias elanud rahvast.

    Rooma võimsuse kasvule andis tagasilöögi gallide sissetung 387. a eKr.
     Gallid elasid tänapäeva Prantsusmaal ja Põhja-Itaalias, Po jõe tasandikul. Antiikajal seda ala Itaaliaks ei loetud. Nüüd asusid suurekasvulised ja habemikud sõdalased lõunasse tungima, kõigepealt etruskide aladele. Rooma väed läksid etruskidele appi, kuid Allia jõe ääres lõid gallid liitlaste väe puruks ja juba kolm päeva hiljem oli Rooma nende käes. Ainult Kapitooliumi väike garnison otsustas vastu panna.
     Gallide lähenedes lahkusid roomlased linnast ja kohale jäi 80 vana senaatorit, kes otsustasid end ohverdada jumalatele, et nad saadaksid võidu Rooma relvadele. Pidulikes rõivais hallpead istusid liikumatult foorumil. Barbarid pidasid algul neid kujudeks ja galli sõdur tõmbas endist konsulit Papiriust habemest. Solvatud rauk lõi gallialast kepiga. Nüüd leidsid raugad soovitud surma gallide mõõkade läbi, kes linna rüüstasid ja põlema süütasid. Kapitooliumi küngast  gallid aga vallutada ei suutnud.

     Põgenenud roomlased valisid diktaatoriks Furius Camilluse. Tema ametisseasumiseks oli vajalik Senati nõusolek. Senat aga asus ümberpiiratud Kapitooliumis.

    Üks Rooma sõdur ujus öösel üle Tiberi ja ronis temale tuntud kaljut pidi Kapitooliumile. Saanud Senati nõusoleku, lahkus ta sama teed pidi.
     Sõduri jälgede järgi leidsid gallid koha, kust roomlane oli üles roninud. Nad otsustasid sama teed  kindlusesse tungida. Piiratavate väsinud valvesõdurid ei märganud öösel mööda kaljut müüridele roninud vaenlasi. Kapitooliumis jumalanna Juno auks peetavad pühad haned tõstsid aga kisa ja roomlased ärkasid ning lõid kallaletungi tagasi.

     Nii tekkis kõnekäänd:
     Haned päästsid Rooma.  

     Sellest ajast peale olid haned Roomas pühad linnud.

    

     Gallid piirasid Kapitooliumi 7 kuud. Nende seas hakkas levima taud ja nad said kuulda, et nende kodumaale on tunginud teised barbarite hõimud rüüstama. Enne lahkumist tingisid nad roomlastelt välja lunarahana 1000 naela kulda (Rooma nael oli 327 grammi). Kulla kaalumise ajal heitis gallide kuningas Brennus lisaks kaaluvihtidele kaalule ka oma raske mõõga. Roomlaste vastuväited tõrjus ta lakooniliselt: "Häda võidetuile!" Roomlased pidid lisama mõõgaosa kulda ja gallid läksid rikkaliku saagiga põhja poole. Veel hiljemgi rüüstasid nad mitmel korral Rooma alasid.    

Arvuta välja, kui palju kulda kilogrammides andsid roomlased gallidele? ............... kg.