| Leegionide edule aitas kaasa hea väljaõpe, range sõjaväeline distsipliin (ülemal oli õigus sõdureid iga üleastumise eest karistada, näiteks relva kaotamise või valvepostil magamise eest karistati surmanuhtlusega) ja autasustamine edukate lahingute järel. Juhul, kui terve väeosa põgenes, järgnes detsimeerimine, s.o iga kümnenda mehe hukkamine. |
| Leegioni sümboliks (lahingulipuks) oli kotkakujutis, mille kaotamist peeti eriti häbistavaks. Nii mõnigi kord heitis väepealik otsustaval hetkel kotka kõige tihedamasse vaenlaste summa, et selle järele sööstvad leegionärid lööksid vaenlase taganema. Seltsimehe päästjat autasustati tammepärjaga, esimesena vaenlase linnamüürile roninut pärjaga, millel kujutati müüri sakke. |
 Leegioni kotkas |
| Rooma sõjavägi koosnes vabadest meestest, kes olid huvitatud vaenlase võitmisest kas kodulinna kaitstes või endale uusi põllumaid vallutades. Sagedased sõjad aitasid kaasa sellele, et sõjaväeline elu muutus igapäevaseks, talupojad ei võõrdunud sõjaväest, vaid muutusid sõjanduses vilunuks ja karastatuks. | |
|
|
Ainult sõjaväes teenimine avas kõrgema seisuse inimesele tee poliitilise karjääri juurde. Väejuht, kes oli saavutanud välisvaenlase üle suure võidu, sai õiguse triumfile - nii nimetati pidulikku rongkäiku, milles väejuht, peas loorberipärg, seljas kullaga kaunistatud purpurtooga, sõitis võiduka armee saatel sõjavankril Rooma. Tema taga olev ori hoidis loorberipärga ja kordas iga natukese aja tagant triumfaatorile kõrva: "Vaata selja taha ja pea meeles, et sinagi oled inimene!" Rongkäigu ees sammusid senaatorid ja magistraadid, järgnes sõjasaak (varandused ja tähtsamad vangid) ja sõjaväe eesotsas 4 valge hobuse vankril triumfaator, käes elevandiluust kotkapeaga skepter. Rongkäik lõppes Kapitooliumil, kus toimus pidulik ohverdamine. |
Triumf (Rooma gemm) | Väikest triumfi nimetati ovatsiooniks (ovatio). Siis sõitis väejuht Rooma hobuse seljas või tuli jalgsi, tal oli peas mirdipärg ja seljas tavaline tooga. 7. Mis tagas Rooma vägede hea võitlusvaimu? 8. Miks olid nii Rooma talupojad kui ka aristokraadid huvitatud teenimisest sõjaväes? 9. Kuidas austati Roomas võidukat väejuhti? |