| Seega tegutsesid Rooma riigiorganitena
Senat, rahvakoosolek ja magistraadid. Põhijoontes oli riigikord aristokraatlik,
kuna peamine võim kuulus magistraatidele ja Senatile. Enamik riigiametnikke ja
senaatoreid pärines kitsast jõukate kodanike perekondade ringist. Need olid nobiliteet
(ladina keeles nobiles - suursugused) või hilisema mõiste järgi aadel. Rooma
vabariigi aristokraatlik iseloom ei muutunud aja jooksul kuigi palju. |
 |
7. Täida lüngad tabelis!
|
| . |
Rahvakoosolek
|
Konsulid |
Senat |
| liikmed |
Rooma kodanikud |
.. |
.. |
| ülesanded |
.. |
Juhatavad sõjaväge
ja mõistavad kohut |
. |
8. Milline riigivalitsemisorgan oli Roomas kõige tähtsam?
..............................................
9. Mille poolest erinesid ja sarnanesid Rooma ja Ateena
valitsemiskord?
......................................................................................................................................................
......................................................................................................................................................
10. Miks nimetatakse Roomat aristokraatlikuks vabariigiks?
........................................... ......................................................................................................................................................
| Kuna võim kuulus
patriitsidele ja plebeidel kodanikuõigused puudusid, samas kasvasid pidevalt nende
kohustused riigi ees, olid patriitside ja plebeide suhted pingelised ja nendevahelised
tülid kestsid kogu varase vabariigi aja. Et suurem osa kodanikke olid plebeid ja neile
kuulus enamus sõjaväes, oli patriitsidel raske neile vastu seista. 494. a eKr rännanud kõik plebeid linnast
välja Pühale mäele, et asutada sinna oma linn. Patriitsid sattusid suurtesse
raskustesse ja Senat saatis 10 senaatorit plebeisid tagasi kutsuma. |
 |
Legendi kohaselt mõjutanud plebeisid tagasi pöörduma ühe senaatori järgmine
mõistujutt.
Ükskord hakanud kõik inimese kehaliikmed mässama kõhu vastu,
kes ainukesena saab toitu, mida kogu kehaliikmete tööga on hangitud. Nii ei viinud käed
toitu suhu ja hambad ei närinud seda, jalad ei viinud keha toidu juurde. Kõht hakkas
nälga tundma, kuid peagi hakkasid ka ülejäänud kehaliikmed kannatama. Nüüd said
ülejäänud liikmed aru kõhu tähtsusest ja hakkasid uuesti tööle. |