Rooma vabariik

     Rooma vanimate elanike järeltulijaid nimetati patriitsideks. Nimetus tuli sellest, et perekonna eesotsas seisis isa - pater - kelle võimuses oli pereliikmeid hukata või orjusesse müüa. Teise arvamuse järgi tulenes nimetus uskumusest, et nad põlvnevad kuulsatest esiisadest.
     Patriitside kogukonnale kuulusid põllu- ja karjamaad. Esialgu töötasid patriitsid ise põldudel ja kodus koos väheste orjadega. Ka orje loeti siis perekonna (ladina keeles familia) liikmeks. Ainult patriitsid võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigust ja kuuluda Senatisse.
     Rooma kasvades tuli linna uusi elanikke, kes ei kuulunud patriitside kogukonda. Mujalt Rooma asunud inimesi ja alistatud hõimude liikmeid ning nende järglasi nimetati plebeideks. Neid loeti vabaks, kuid neil puudusid kodanikuõigused.
     Plebeid pidid teenima sõjaväes, kuid ei saanud maad ühispõllul. Neil oli keelatud abielluda patriitsidega, osaleda rahvakoosolekul ja patriitside usulistel talitustel. Ettevõtlikest plebeidest said rikkad käsitöölised ja kaupmehed, keda õigusteta olukord eriti häiris. Võlgu mitte tasunud plebeid-kehvikut võis müüa orjaks.
     Seega olid patriitsid kõrgem seisus ja plebeid lihtrahvas.
     Rooma talupojaühiskonnas määras varanduslik seisund kodaniku õigused ja kohustused, eelkõige sõjaväeteenistuse kohustuse. Sõjaväkke tuli ilmuda ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli igaühe kohus. Kõige jõukamad teenisid ratsanikena, vaesemad erisuguse relvastusega jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväeteenistusest vabad. Nende ainus varandus olid nende järeltulijad - proles -, mistõttu neid hakati nimetama proletaarideks (või proletaarlasteks). Nende kodanikuõigused olid piiratud.
     Aristokraadid - patriitsid kukutasid Roomas kuningad ja kehtestasid vabariigi. (Vabariik - riik, mida juhivad teatud kindlaks ajaks valitud ametiisikud). Ladina keeles nimetati sellist valitsemist res publica - üldrahvalik (ühiskondlik) asi.
    Siit on enamikku maailma keeltesse tulnud vabariigi nimi. 

1. Millisteks seisusteks jagunes Rooma elanikkond? .....................................................

...................................................................................................................................................

2. Kuidas tekkis jagunemine patriitsideks ja plebeideks?
3. Mille poolest erines plebeide ja patriitside olukord?
4. Millist riiki nimetatakse vabariigiks? Mille poolest erineb see monarhiast? 

...................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................
5. Milline kõigist õpitud vanaaja riikidest oli vabariik? Põhjenda suuliselt!

..................................................................................................................................................