Ülemkihist madalamal olid käsitöölised, talupojad ja rentnikud. Rooma kodanike enamuse aga moodustasid juba vabariigi lõpuaastatest alates püsiva elatiseta proletaarid, kellele tasuta vilja jagamine oli võimulolijate peamine ülesanne. Alamate kihtide inimesed olid enamasti mõne senaatori või ratsaniku kliendid (kaitsealused), kes said oma patroonilt abi (annetusi, toetust kohtuvaidlustes jne).
    Mõjukal roomlasel ei sobinud ilmuda avalikkuse ette üksi- teda pidid saatma kliendid. Oma patrooni saatmine oli kliendi ainsaks tööks, millest ta elatus. Juba enne päikesetõusu ilmusid kliendid patrooni ukse taha, et teda õigel ajal tervitada (kõik roomlased tõusid väga vara). Klient pidi alati olema valmis  täitma isanda soove. Patrooni kõnele tuli avaldada valju heakskiitu, saata patrooni termi jne. Patrooni lauas söömine oli ainus korraliku toidu saamise võimalus, sealt võeti kaasa ka kõik ülejäägid. Kliendist sai pugeja ja patroonid hakkasid neile aja jooksul põlgusega vaatama. Isanda hoiaku võtsid üle ka ta majas elavad vabakslastud ja orjad. Nad teadsid, et klient on valmis igapäevase toidukorvi (või korviraha) eest kõike taluma, ning solvasid neid, kuidas oskasid. Rooma vaba kodanik oli muutunud oma patrooni lemmikorja pilkealuseks.
    Vaeste roomlaste peamiseks toiduks olid nisuleib, pudrud (eriti oapuder), juur- ja puuviljad, oad ja herned, sibul ja küüslauk. Võid osati küll valmistada, kuid toiduks tarvitati vähe. Peamiselt kasutati oliiviõli. Sooja toitu söödi vaid õhtul. Toit oli odav ja lihtne, kuid toitev ja tervislik. Nälga roomlased ei tundnud.

8. Kes kuulusid Rooma kodanike madalamasse seisusse? .......................................
...............................................................................................................................................
9. Kust sai oma toidu vaene roomlane? ........................................................................

10. Mida vaesed roomlased sõid? .................................................................................
..............................................................................................................................................

11. Millised olid klientide ülesanded? ..........................................................................
.............................................................................................................................................

12. Kuidas suhtuti klienti patrooni majas? ....................................................................

    Elukutsed jagati Roomas kahte gruppi - madalad kutsealad - käsitöölised, väikekaupmehed, näitlejad, tantsijad, lauljad - ja õilsad kutsealad - õpetajad, juristid, ehitusmeistrid.
     Kuni Roomas elati veel tagasihoidlikult ja elatuti maaharimisest, oli käsitöölisi väga vähe. Võõrsilt tulnud meistrimehed oli maaomanike silmis põlatud.
     Aja jooksul hakkasid roomlasedki käsitööd õppima, peamiselt etruskidelt. Esimesteks käsitöölisteks said maalrid, vanutajad, kingsepad, sadulsepad, vasksepad, parkalid, ehitajad, pottsepad ja vilepillimängijad. Aja jooksul lisandus mainitud elukutsetele üha uusi. Sõdades toodi vallutatud aladelt  Rooma orjadena osavaid käsitöölisi. Nende ülalpidamiskulud olid tühised võrreldes rahaga, mida isandad nende töö eest said. 
     Orjade kõrval oli ka palgatöölisi.
     Palgatööliste elu oli raske. Päevas said nad palgaks 4-6 korda vähem kui klient korviraha. Palgatöölised elasid   üürimajade kõrgematel korrustel, kus üür oli odavam. Oma teenistuse eest sai tööline osta juur- ja puuvilja, mis oli odav. Liha said nad vaid siis, kui mõni poliitik poolehoiu võitmiseks rahvast kostitas. Nii oli vabariigiaegsetel poliitikutel lihtne hääli kokku osta. Tasuta saadud vili, hääle eest saadud raha ja kliendi korviraha kindlustasid paljudele elu ilma tööta. Ka võlgadesse sattunud talupoegi ahvatles selline kergema äraelamise võimalus ning nad müüsid oma maa maha ja kolisid Rooma.

13. Kuidas roomlased suhtusid eri ametitesse? ......................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................

14. Miks roomlased eelistasid palgatööle kliendiks olemist? .................................
............................................................................................................................................

15. Kes olid Roomas käsitöölisteks? ..........................................................................
...........................................................................................................................................