| Roomlased tõusid koos päikesega. Voodis lesimist ajal, mil päike oli kõrgel, peeti ebasündsaks. Esimese tuli üliku juurde juuksur, kes ajas ilma seebita ja küllaltki nüri raudnoaga peremehe habet. Valulise habemeajamise tulemusena olid roomlaste näod armilised. Tualetile järgnes kerge eine leivast-soolast, juustust ja peotäiest oliividest. Siis tulid majalised ja kliendid peremeest tervitama. Seejärel asusid kõik oma töö kallale: kes valitsema, kes kohut mõistma, kes kauplema. Keskpäevane eine koosnes leivast, ubadest, sibulast, puuviljadest ja lahjendatust veinist. Enamasti kaasnes lõunasöögiga kerge uinak. Pärastlõunasel ajal käidi termides, tegeldi kehaliste harjutustega või käidi foorumil jalutamas. Õhtusöök oli peamine söögikord ja sinna kutsuti ka külalisi. Lauas käis päevasündmuste üle elav arutelu ja kuulati luuletusi. Mitmetunnine pidulik õhtune lõunaeine koosnes kolmest osast. Alguses pakuti isuäratavaid roogi, seejuures alustati munadest. Seejärel toodi tugevad lihatoidud, kala ja pudrud. Kolmandas osas pakuti magustoite, peamiselt puuvilju. Lõpetati alati õuntega. Siit pärineb kõnekäänd "munadest õunteni", mille all mõeldakse tegevust algusest lõpuni. |
 |
<Söödi trikliiniumis (kreeka keeles "kolme voodi ruum"), kus laua ümber asusid lamamisasemed. Mehed lamasid süües ühel küljel, toetudes padjale. Naised istusid, nende juures peeti poollamavat asendit ebaviisakaks. Kahvlit ja nuga ei kasutatud. Toit toodi lauale lahtilõigatult ja pandi sealt taldrikule, mida sööja hoidis vasakus käes, tõstes paremaga suutäisi suhu. Määrdunud näpud pühiti puhtaks näpurätikusse või orjade pikkadesse juustesse. Esialgu austasid roomlased väga oma esivanemate tavasid ja kombeid. Vallutussõdade ajal sattusid aga roomlased kreeka kultuuri mõju alla. |
| 1. sajandil eKr kadus rooma lihtsus ja asemel tuli Idamaade luksus. Üksteist üle trumbates püüti pakkuda üha kummalisemaid ja kallimaid roogi. Hea koka eest maksti terve varandus. Kokakunsti tipuks peeti toidu pakkumist sellisel kujul, et keegi ei saaks aru, mida ta sööb. Senise rasvase sealiha asemel tuli linnupraad, eriti hinnatud oli paabulinnuliha. Laialt hakati kasutama idamaiseid vürtse. Söödi ilma mõõdutundeta. Et uutele maiuspaladele ruumi teha, kõdistati kurgunibu paabulinnu sulega. See kutsus esile oksehoo ja nii võis nautida jälle uusi toite. Pärast söömingut joodi Kreeka eeskujul lahjendatud veini, mida maitsestati roosilehtede, pipra ja muu sarnasega. Veini jagas külaliste hulgast valiti joomameister pika kulbiga. Tema määras kindlaks ka joodavate peekrite arvu.
4. Koosta jutustus jõuka roomlase päevast! 5. Milline söögikord oli roomlastele olulisim? ........................................................ 6. Kirjelda roomlaste lauakombeid! ......................................................................... 7. Milliseid toite roomlased sõid? ............................................................................. |